Kriisiperiood elus – elus võivad toimuda suured muutused, mis otseselt ei pruugi endast sõltuda. Üks eluetapp võib otsa saada ning algav eluperiood on alles kujunemisjärgus. Tihti on see seotud inimese arenguga nn. murdeaeg – noorukist täiskasvanuks, keskea kriis, üleminekuaastad.

Millal võiks psühholoogi poole pöörduda?

  • Äkilised õnnetused või lähedase kaotus
  • Rasked partnerlussuhted
  • Pere probleemid
  • Töö ja karjäär
  • Psüühikahäired
  • Sõltuvushäired
  • Eneseanalüüs ja individuaalne areng

Kaasaja psühholoogias on palju meetodeid, mis põhinevad inimese alateadlike psüühiliste struktuuride tundmisel ning neid meetodeid praktikasse rakendades on võimalik ka elus ette tulevate raskete probleemidega toime tulla.

Kuidas pöörduda psühholoogi vastuvõtule?

1. Ravikindlustatud patsiendil on võimalik pöörduda läbi taasturaviarsti. Vajalik on pere- või eriarsti saatekiri taastusarstile (arvestage eriarsti ootejärjekorraga). Teenuse eest maksab Eesti Tervisekassa.

2. Ravikindlustatud patsiendil on võimalik pöörduda läbi teraapiafondi. Vajalik on perearsti saatekiri psühholoogi juurde.

3. Rehabilitatsiooniteenusele Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud suunamisotsuse alusel. 

4. Ilma saatekirjata omarahastamisel. Teenuse hinna leiate hinnakirjast

Loe lisaks: “Millal võiks psühholoogi poole pöörduda?” infoleht

Millal võiks psühholoogi poole pöörduda?


Äkilised õnnetused või lähedase kaotus

Selliseid sündmust võidakse kogeda esimest korda elus ning üksi võib olla väga raske välja tulla.

Rasked partnerlussuhted

Selleks võivad osutuda nii keerulised abielusuhted, abielulahutus, kui ka armastuskolmnurgad. Sellistel puhkudel kogetakse palju emotsionaalset valu ning ei suudeta alati olukordi läbi näha. Partnerlussuhetes võidakse kogeda pettumust ning üksindust. Kuna paarisuhted on intiimne teema, siis tihti püütakse halva mängu juures head nägu teha. Pikemat aega sellises situatsioonis olles, hakkab see emotsionaalselt kurnama. Mõtestades lahti ja analüüsides enda suhteid lähedastega võib saavutada täiesti uue kvaliteede oma elus.

Pere probleemid

Läbi aegade on põlvkondade vahel olnud mittemõistmist. Paljustki on see tingitud sellest, et vanemad ei mõista laste arengu iseärasusi ning lähtuvad ainult oma maailmanägemusest. Lapsed tihti dramatiseerivad olukorda üle ning käituvad impulsiivselt. Olukorrale võivad lisada keerukust vanavanemad või lähisugulased. Psühholoogi juures on võimalik tekkinud olukorda kõigi osapoolte positsioonidest lähtuvalt vaadelda ning leida kõiki osapooli rahuldavaid optimaalseid lahendusi. Samuti on vanematel võimalik saada konsultatsiooni arengupsühholoogia teemadel ning lasta lastel psühholoogilisi teste teha, et paremini lähtuvalt lapse individuaalsest eripärast lapse haridusteed planeerida. Samuti on võimalik saada toetust sünnitusjärgsel depressioonil või kuidas psüühiliselt toime tulla soovimatu raseduse korral.

Töö ja karjäär

Psühholoogias on välja töötatud kutsesobivustestid, mille tulemusi on kasulik arvesse võtta eriala valikul ning on võimalik planeerida pikaajalist dünaamilist karjääri. Tööstressist tingitud pingetest on võimalik läbi praktiliste tehnikate vabaneda.

Psüühikahäired

Nendeks võivad olla depressioon, ärevushäired, foobiad, paanikahood, unetus, närvipinged. Praktika on näidanus, et psüühikahäirete puhul viivitatakse liiga kaua psühholoogi juurde tulekuga. Tavaliselt tullakse siis, kui ollakse kõik alternatiivsed varjandid läbi proovitud ning leevendust pole saadud. Seetõttu võib olla häire muutunud krooniliseks. Psüühikahäirete ravi võtab tavaliselt kauem aega, sõltuvalt häire raskusest. Psüühikahäirete ravis annab häid tulemusi psühholoogi ja psühhiaatri koostöö.

Sõltuvushäired

Sõltuvus ainest tekib tavaliselt mingist lahendamata psühholoogilisest probleemist. Sõltuvusest on võimalik vabaneda, kuid see nõuab pikaajalist tööd iseendaga.

Eneseanalüüs ja individuaalne areng

Mida pädevam ollakse ise endast, seda suuremat rahuldust saadakse oma elust. Selleks ei pea ootama, et tekiks mingi suur probleem. Kui ollakse oma sügavama olemusega kontaktis, siis tehakse tavaliselt alateadlikult õigeid valikuid, mis tagavad harmoonilise elu. Ometi võivad olla minevikus mingid sündmused, mis ei anna hingerahu. Psüühilise tervise seisukohalt on kasulik mõttes need olukorrad ära lahendada ning psühholoogias on välja töötatud erinevaid meetodeid, mis võimaldava soovitud tulemuseni jõuda. Näiteks ollakse avalikel esinemistel ebakindel ning psühholoogiliste tehnikate kaasabil on võimalik saavutada soovitud enesekindlus.

Samuti on võimalik psühholoogilises konsultatsioonis luua endale sobiv visioon tulevikust. Kui elu põhiväärtused ja eesmärgid on paigas, siis on suurem tõenäosus, et nad realiseeruvad. Eks igaüks lõikab seda, mida on külvanud ning on hea eelnevalt analüüsida, mida on plaanis külvata, et saak oleks ootuspärane.

Kaasaja psühholoogias on palju meetodeid, mis põhinevad inimese alateadlike psüühiliste struktuuride tundmisel ning neid meetodeid praktikasse rakendades on võimalik ka elus ette tulevate raskete probleemidega toime tulla.

Loe lisaks: “Millal võiks psühholoogi poole pöörduda?” infoleht

Ärevuse tunne pole meile kellelegi võõras – on see siis ootusärevus enne pikemat reisi  või närvipinge enne olulist eksamit. See on loomulik emotsioonide kogemine sõltuvalt  sündmustest. Aga mis hetkest saab ütelda, et tegu pole lihtsalt normaalse ärevuse  tundmisega  vaid seda tunnet saab nimetada ärevushäireks? Ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutust, millel puudub  oluline väline ärevust  tekitav  põhjus. Ärevushäirel on konkreetsed tunnusjooned:

  • Liigne ärevus ja muretsemine (kartlik ootus), mis puudutab paljusid toiminguid ja sündmusi peaaegu iga päev vähemalt kuue kuu jooksul.
  • Isikul on raske oma muretsemist kontrollida.
  • Ärevuse ja muretsemisega kaasneb järgmisest kuuest sümptomist vähemalt kolm (millest mõni on viimase kuue kuu jooksul avaldunud enamiku ajast)
  1. Rahutus või pinge
  2. Väsimus
  3. Keskendumisraskused
  4. Ärrituvus
  5. Lihaspinge
  6. Unehäired
  • Ärevus põhjustab märkimisväärseid raskusi sotsiaalses, tööalases või muus tähtsas tegevusvaldkonnas.
  • Ärevushäire ei ole tingitud mingi keemilise aine ( ravimid ) otsesest füsioloogilisest toimest ega kehalisest haigusest.

Tavaliselt algab  ärevushäire märkamatult, natuke rohkem pinget, natuke rohkem närvilisust kuni see tunne muutub emotsionaalselt talumatult raskeks. Alateadvusesse kogunevad psüühilised pinged ning ületades inimese kriitilise pingetaluvuse läve, avalduvad need ärevushäirena. Tundes ärevust, tuleb  hakata oma tunnetele tähelepanu pöörama ning tuleb enda käest küsida – millest on minu nimetu ärevus tingitud? Mida varakumalt hakatakse oma ärevusele tähelepanu pöörama ning selle võimalike põhjuseid  analüüsima, seda tõenäolisem on, et suudetakse oma vaimne tervis taastada. Kuid kahjuks püütakse tihti oma ärevaid tundeid eirata ning loodetakse, et psüühilised pinged kaovad iseenesest.  Psüühilised pinged võivadki ise enesest taanduda, kuid samas võib ärevus hoopis süveneda. Ärevushäirega võivad kaasneda ajapikku paanika hood. Küsimus pole mitte selles, kuidas elada ärevushäirega vaid selles, kuidas vabaneda ärevushäirest ning tunda taas adekvaatseid tundeid. Ärevushäire pole tekkinud üleöö vaid aegamööda, seetõttu ärevushäirest vabanemine on pikema ajaline prototsess. Ärevushäirest vabanemine algab ise enda ja oma emotsioonide tundma õppimisest. Olles ise endaga heas kontaktis on kergem  oma tundeid mõista ja juhtida. Ärevushäire ravile tuleb läheneda terviklikult.  Selleks, et ärevushäirest vabaneda on oluline jälgida 7 printsiipi:

1. Elutempo.

Ärevushäire annab tunda kui elutempo on liiga kiireks läinud. Seega tuleb oma elutempo kohandada vastavalt oma loomusele ja leida endal sobiv elurütmile.

2. Positiivne ellusuhtumine.

Palju närvipinget jääb olemata kui suudame ellu teadlikult positiivselt suhtuda. Oma ellu saab positiivseid emotsioone tuua läbi sisukate tegevuste ja hobide.

3. Eneseanalüüs.

Kui elus on olukordi, mis põhjustavad ärevust siis tuleb sellega tegeleda. Enese analüüs on tulemuslikum kui pöördutakse psühholoogi poole. Psühholoogilise nõustamise käigus on võimalik ennast ja kujunenud olukordi analüüsida ning mõista käitumise mustreid. Traumaatilised minevikusündmused on võimalik läbi töötada ning seeläbi on võimalik emotsionaalselt terveneda.

4. Praktilised vaimse tervise harjutused.

Selleks, et ärevusega toime tulla, tuleb õppida oma emotsioone juhtima. Psühholoogias on mitmeid praktilisi harjutusi, mis aitavad vaimset meelerahu saavutada. Psühholoogia alaseid harjutusi on soovitav koos vastava valdkonna spetsialistiga teha ning kui harjutused on selged siis saab neid individuaalselt edasi teha. Meditatsiooni, joogat või keskendumisharjutusi on kasulik harrastada iga päev ning nendest on ärevate tunnete maandamisel suur kasu.

5. Toitumine.

Kasulik on muuta oma toitumine tervislikumaks ning jätta  menüüst ergutavad toiduained välja. Kui soovitakse põhjalikumalt oma toitumisharjumusi muuta siis on mõistlik pöörduda professionaalse toitumisnõustaja poole, et koostada isikliku toitumiskava.

6. Füüsiline aktiivsus.

Piisav füüsiline aktiivsus ja sport aitavad maha laadida emotsionaalseid pingeid, mis päeva jooksul on kuhjunud.

7. Uni.

Hea on oma loomulik une rütm paika sättida ning pöörata tähelepanu une kvaliteedile. Füüsiliselt ennast väsitades ning enne magama minekut lõõgastusharjutusi tehes saab sügavama öise une.

Teadlikud, positiivsed tegevused vaimse tervise heaks nõuavad ettevõtlikust, järjepidevust, aega ning endast hoolimist. Ärge jääge oma ärevushäirega üksi, vaid otsige professionaalset abi ja tervislike lahendusi! Tänu teadlikult kujundatud tervislikule elustiilile ja praktilistele psühholoogilistele harjutustele hakkab närvisüsteem tasakaalustuma ning ärevushäire taandub.

Anneli Salk
erahaigla Fertilitase psühholoog

 

Kristel Stamm

Kliiniline psühholoog (Taotleb kliinilise psühholoogi kutset ja töötab superviisoriga).

Kairi Tozen-Pütsepp

Psühholoog / raseduskriisi nõustaja / suhteterapeut