Enamusel inimestest on olnud uinudes äkilisi võpatusi ja isegi hüppamist asemel. Tegemist on tahtmatu lihastõmblusega, mis leiab aset kõige pindmisemas unefaasis (N1).

Unevõpatused kuuluvad parasomniate hulka ning unes võpatusi esineb suhteliselt sageli. Neid kirjeldab 60-70% tervetest inimestest. Üldiselt ei peeta neid eriti ebameeldivateks.

Une võpatus tekib tavaliselt uinudes tugeva välise stiimuli (heli-, valgus- või puudutuse ärritus) toimel ning neid esineb inimestel, kellel on N1 faasi osakaal suurenenud. Une võpatuse toimumisel kirjldatakse sageli kukkumise tunnet.

Une võpatuste põhjused

  • Suurenenud kofeiini tarve
  • Stimulantide suurenenud tarve (alkohol, nikotiin)
  • Emotsionaalne stress
  • Sportimine liighilisel ajal
  • Võib kaasenda teiste unehäiretega, näiteks apnoega (viide)

Une võpatuste ravi

Une võpatusi ei pea ravima.  Juhul kui kaasneb muid unehäireid – apnoe, voodimärgamine, segasusega ärkamine – tuleks pöörduda konsultatsioonile.

Üldiselt aitab tervislike uneharjumuste kujundamine.

Heisl Vaher

Kõrva-nina-kurguarst/ unearst