Narkolepsia on harvaesinev, elukestev närvihaigus. Tegemist on haigusega, mille puhul  ebasobivates ja ootamatutes olukordades tekivad  äkilised unesööstud, kuna aju ei ole võimeline reguleerima uneärkveloelku rütmi.

Peamised kaebused narkolpesia puhul:

Liigne päevane väsimus – tugev unisuse tunne terve päeva jooksul. Raskusi on keskendumise ja ärkvelpüsimisega.

Kataplekisa hood –  rohkem kui kolmandik narkoleptikuid kogeb mööduvat kontrolli kadumist enda lihaste üle – tekib lihaste (jäsemed) nõrkus ning kokkuvajumine, -kukkumine. Sageli esineb katapleksia tugevate emotsioonide korral – naermine, nutmine.

Uneatakid –  ilma eelneva unisuseta tekkiv äkk-uni valimatus olukorras – autoroolis, süües, koosolekul.

Une paralüüs –  magamajäämisel või ärkamisel esinev ajutine võimetus   end liigutada või rääkida.

Liigne unenägude ilmnemine – magama jäädes või ärgates  esineb palju elavaid unenägusid.

Narkolepsia ei põhjusta tõsiseid kaasuvaid tervisehäireid, kuid võib unega seotud ettearvamatute olukordade tõttu häirida igapäeva elu, õppimist ja tööd. Narkolepsiaga toimetulemiseks on reeglina vaja nõustamist ka elukorralduslikus plaanis. Hetkel ei ole küll olemas ravi, mis aitaks narkolepsiast paraneda, kuid on olemas ravimeid, mis leevendavad kaebusi. Elustiili ja uneharjumuste muutused muudavad narkolepsia kulgu oluliselt kontrollitavamaks.

Heisl Vaher

Kõrva-nina-kurguarst/ unearst