REM-unefaas on normaalne ja oluline osa unest, mille ajal nähakse sageli unenägusid. Enamasti selles unefaasis esineb väga vähe liigutusi.

Aga esineb selline unehäire – REMune aegne liigutushäire, mille ajal  unes nähtavaid tegevusi tehakse päriselt, kuigi ise magatakse. Unenäod võivad olemuselt olla ka üsna negatiivsed ning sellisel juhul esineb REMune aegse liigutushäire puhul karjumist, hüüdmist, lükkamist, löömist. Sellise häire esinemisel võib voodikaaslane tõsiselt viga saada.

REMune aegse liigutushäire puhul võib uneskäitumist ette tulla ühel korral öö jooksul, aga samuti võib uneaegseid tegevusi esineda igas REMune faasis (üldiselt esineb ühe öö jooksul viis REMune faasi). See häire võib aja jooksul süveneda. REMune aegse häire kahtluse korral tuleb pöörduda arsti vastuvõtule ja oma kahtlustustest rääkida.

REM-uneaegse häire sümptomid:

Äkilised jõulised liigutused käte ja jalgadega, kaasneb ka häälitsusi

Üldiselt inimene mäletab unes nähtut ja tegevusi

Voodikaaslase une katkestused ja mure, kuna kaasmagaja liigutused võivad tekitada valu ja vigastusi

Kes on REM-uneaegsest häirest ohustatud:

Üle 50aastased mehed

Teatud närvisüsteemi haiguste puhul (Parkinsoni tõbi, multisüsteemne atroofia – MSA) võib esimese sümptomina ilmneda REM-uneagene liigutushäire

Narkolepsiaga kaasneb sageli REM-uneaegne liigutushäire

Alkoholist ja muudest ainetest võõrutuse ajal võib esineda REM-uneaegset liigutushäiret, mis hiljem taandub

REM-uneaegse liigutushäire ravi:

Kasutusele tuleb võtta turvameetmed – magamise tingimused peavad olema turvalised mõlemale voodipartnerile.

Ravimitest kasutatakse  arsti poolt väljakirjutatud melatoniini ja klonasepaami

 

Heisl Vaher

Kõrva-nina-kurguarst/ unearst