Rahutute jalgade sündroom on keskknärvi süsteemi häire, mis tekitab vastupandamatu soovi jalgu liigutada, samuti võib esineda jäsemetes ebameeldivaid aistinguid  ja tundeid.

Ligikaudu ühel inimesel kümnest esineb elu jooksul teatud raskusega kaebused, mis viitavad rahutute jalgade sündroomile. Rasedus  (eriti kolmas trimester) on üks selline aeg, mille vältel rahutute jalgade kaebus võib ilmneda. Naistel esineb kaebusi rahutute jalgade sündroomile sagedamini kui meestel ning tüüpiliseks vanuseks on keskiga, kuid sündroom võib esineda ka lapseeas.

Rahutute jalgade kaebus võib esineda kogu päeva jooksul, kuid enamasti muutub valdavaks õhtusel ajal ja enne magama jäämist kui ollakse juba voodisse heitnud.

Rahutute jalgade sündroomiga inimestel on raske istuda vaikselt pikka aega ühel kohal. Oluline on kaebused ära tunda ja abi otsida. Sümptomiteks võivad olla: valulikud krambid jalgades (eriti hüppeliigese piirkonnas), roomamise või närimise tunne jalgades, sügelus-, põletus-, tiksumistunne jalagdes. Samad tundmused võivad esineda ka kätes, harvem kaelas ja mujal kehas.

Rahutute jalgade sündroomi puhul tehakse elustiili ja uneharjumuste korrektuure, antakse sobivaid nõuandeid korralikuks uneeelseks lõdvestumiseks. Raskematel juhtudel kirjutatakse välja ka ravimeid.

Heisl Vaher

Kõrva-nina-kurguarst/ unearst