Rasedusega arvele tulles täpsustab naistearst raseduse suuruse ultraheli abil. Määratakse kõik esmased analüüsid, mis on vajalikud tervisliku seisundi hindamiseks – uriiniproov koos uriinikülviga, vereanalüüs B-hepatiidi ja HIV tuvastamiseks ning analüüsid süüfilisele, klamüüdiale ja PAP analüüs, kui neid ei ole hiljuti tehtud. Verest määratakse ka hemoglobiin ja veresuhkur. Ema terviseprobleemide korral on võimalik teha täiendavaid analüüse ja uuringuid.

Analüüsid

Analüüse saab Fertilitases anda iga argipäeva hommikul kell 8-11.30 ilma eelnevalt registreerimata.

Hea teada!

  • Ämmaemanda juures on mõistlik ennast arvele võtta 12. rasedusnädala täitumisel. Igal külastusel mõõdetakse vererõhku ja kehakaalu ja jagatakse soovitusi vastavalt olukorrale.
  • Emakapõhja kõrguse mõõtmist ja lootetoonide kuulamist alustatakse raseduse 20. nädalast.
  • Lootetoonide elektroonilist jälgimist (kardiotokograafiat) tehakse üksnes vajadusel.
  • Raseduse alguses kontrollitakse reesus ja grupikonflikti suhtes, mida korratakse veel 28.-36. rasedusnädala vahel.
  • Igakordselt tehakse uriinianalüüs.

11.-14. rasedusnädal

11.-14. rasedusnädalal teostab naistearst esimese trimestri ultraheli skriiningu e. OSCAR skriiningu, millega hinnatakse loote kromosomaalsete haiguste riski ja uuritakse loote arengurikete suhtes, mis antud raseduse suuruses on avastatavad. Täiendavaid uuringuid tehakse üksnes siis kui skriiningus leitakse riski olemasolu.

Fertilitas kasutab kõiki kaasaegseid võimalusi diagnoosi täpsustamiseks (platsenta biopsia, lootevee uuring, NIPT testid).

NIPT

testid on kasutatavad alates 10.rasedusnädalast, selleks ajaks peaks lootepoolse materjali hulk ületama 4% ema veres. NIPT ei võimalda hinnata loote struktuure, platsentaga seotud rasedusriske, gestatsiooniaega.

NIPT testi soovitame peale I trimestri skriiningut (nn. OSCAR testi):

  1. I trimestri skriiningtesti tulemusel testi risk on kõrgem kui vanuserisk, kuid jääb madalamaks invasiivse uuringu näidustuseks olevast riskist.
  2. I trimestri skriiningtesti tulemus jääb vahemikku 1:101 – 1:1000
  3. Anamneesis eelneva raseduse ajal kromosoomhaige laps (Trisoomia 21, 13,18 ning sugukromosoomide kõrvalekalded lapsel). Muutused geeni struktuurides vajavad täiendavaid uuringuid invasiivsel meetodil (otseselt loote materjali võtmist kas platsenta koest – koorionibiopsia või looteveest – amniotsentees teel).
  4. Pärilikud sugukromosoomidega seotud haigused nn. x-liitelised haigused, et määrata loote sugu.
  5. Vanemate murelikkus.
  6. Ema ei ole jõudnud teha I trimestri skriiningtesti 14. rasedusnädalaks.
  7. I trimestri skriiningtest ei õnnestu ema- või lootepoolsetel põhjustel.

NIPTIFY

MaterniT21

19.-21. rasedusnädal

19.-21. rasedusnädala vahel teeb naistearst teise trimestri ultraheli skriiningu, millega uuritakse põhjalikult loote arengut (nn väärarengute avastamise skriining). Soovi korral võib patsient saada antud ultraheli uuringust ka salvestuse DVD-le.

24.-28. rasedusnädal

24.-28. rasedusnädalal määratakse ämmaemanda juures veresuhkur – vajadusel (riskigrupil) tehakse koormustest välistamaks suhkruhaiguse esinemist. Sellel perioodil korratakse uuringut HIV kandluse suhtes.

35.- 36. rasedusnädal

35.- 36. rasedusnädalal alustatakse sünnitusplaani koostamisega, kusjuures soovitame ultraheli uuringut koos veresoonte Doppler uuringuga, mis võimaldab täpsustada nii loote suurust ja asendit, kuid annab informatsiooni tema tervisliku seisundi kohta. GBS uuring (B-streptokoki kandlus) tehakse üksnes riskigrupile.

37.-40. rasedusnädal

37.-40. rasedusnädalal hinnatakse sünnituseks valmidust. Kui naine ei ole 41. rasedusnädalaks sünnitanud, suunatakse ta naistearsti vastuvõtule sünnitusmajja, kus naine plaanib sünnitada. Kui esineb kõrvalekaldeid normaalsest raseduse kulust, ei ole analüüsid korras, on tegemist riskirasedusega või rase põeb mõnda sisehaigust, siis sõltub raseduse jälgimise intervall ja uuringute plaan naistearsti juhistest.

Mõnikord suunatakse rase uuringutele haiglasse.

Rakuvaba loote DNA uuring ema verest

Rakuvaba DNA analüüs on uudne võimalus uurimaks kromosoomhaigusi ning uuringu tegemiseks on vaja üksnes ema vereproovi. Testimiseks kasutatakse ema veres olevat loote rakuvaba DNA-d, mis satub ema vereringesse lagunevatest platsentaja looterakkudest. Uuring teostatakse avastamaks sagedasemaid kromosoomihaiguseid, nagu Downi sündroom (21. kromosoomi trisoomia) jt.

See analüüs on väga täpne ning aitab avastada loote kromosoomihaigusi juba varajases raseduse staadiumis. Testimine on täiesti ohutu ja turvaline ning vähendab oluliselt invasiivsete protseduuride vajadust, nagu lootevee võtmine uuringuks.

Analüüsid

Analüüsi tulemused saavad valmis 5 päeva jooksul pärast proovi laborisse jõudmist. Mitteinformatiivsete uuringute arv on 0,9%. Testi tundlikkus on 99% ja valepositiivsete. testide arv on väga madal, jäädes 0,1% piiridesse. Kui analüüsi tulemus näitab kromosoomimuutuse esinemist, siis on tulemuse kinnitamiseks vaja teha lootevee uuring.

Riskiraseduse puhul soovitatud

Nimetatud testimisele võiksid eelkõige mõelda need, kelle puhul on tegemist riskirasedusega. Riskiteguriks võib olla sõeluuringul saadud kõrgem kromosoomihaiguste risk, ultraheliuuringu leid, raseduse katkemise oht, kunstlik viljastamine, kromosoomihaiguse eelnev esinemine perekonnas või raseda kõrgem vanus.

Testi saab teha alates 10. rasedusnädalast. Ülemine piir ei ole piiratud, kuid Eesti seadusandluse järgi pärast 22. nädalat ei ole kõrvalekallete esinemise korral võimalik enam soovi korral rasedust katkestada. Test ei paku informatsiooni raseduse suuruse, loote arengu ega platsenta funktsiooni kohta.

Rakuvaba DNA analüüsi hind

Loote rakuvaba DNA analüüs ei kuulu hetkel Eesti Haigekassa teenuste nimekirja ja analüüsi eest peab tasuma patsient ise. Eestis on nimetatud testid kasutusel viimastel aastatel, kusjuures kasutatakse erinevate firmade teste. Kõigi testide puhul teostatakse uuring väljaspool Eestit.

Asper Biogene OÜ

Fertilitases on võimalik teha Asper Biogene OÜ vahendusel teha testi.

  • Materni T21 Plus (Tr 21, 18, 13, 16, 22, sookromosoomide erinevad variatsioonid ja 7 mikrodeliatsiooni). Test on tundlik ka kaksikraseduste korral.

Hinnakiri ja uuendused täpsemalt Asper Biogene OÜ ´i telefonil +372 730 7295

Informatsiooni võib küsida ka Fertilitasest telefonil +372 605 9600, +372 605 9601

Loe lisaks: “Täiendavad uuringud raseduse jälgimisel” infoleht

I trimestri ultraheliuuring/ OSCAR test

I trimestri (11- 14 nädalat)

Kõik vanemad soovivad endale terveid lapsi. Viimase 10-15a. jooksul on välja töötatud ja kasutusele võetud erinevaid I – II trimestril läbiviidavaid skriiningteste, mille eesmärk on välja selgitada need rasedad, kelle loodetel on suurem risk kromosomaalseteks ja struktuurilisteks kõrvalekalleteks. Enamus I trimestri skriiningteste hindab riski 21. (Downi sündroom), 18. (Edwards sündroom) ja 13. (Patau sündroom) kromosoomi arvu kolmekordsusele.

Skriiningtesti kvaliteeti hinnatakse selle järgi kui kõrge on kromosoomhaigusega loodete avastamismäär ja kui väike on mittevajalike invasiivsete uuringute arv. Skriiningtesti soovitatakse teha kõigil rasedatel sõltumata vanusest. Täiendavate invasiivsete uuringute aluseks, mille käigus täpsustatakse täpne loote kromosoomide arv ja kuju, peaks olema testi tulemus.

Testi läbiviimine

Testi läbiviimiseks sobilik aeg on 11. – 14. rasedusnädal. Vereanalüüsi ja loote ultraheli uuringu võib teha samal päeval (nn. OSCAR – One Stop Clinic for Assessment of Risk). Test on aga tundlikum kui vereanalüüs platsenta valkudele anda 10.-11. rasedusnädalal ja ultraheli uuring teha 12.-13. rasedusnädalal.

Lisaks kromosoomhaiguste riskile võimaldab test kalkuleerida platsenta funktsiooni häireid – riski varajaseks enne 34. nädalat tekkivale preeklampsiale ja loote kasvupeetusele. Anamnees ja emakakaela pikkuse mõõtmine võimaldavad hinnata riski enneagseks sünnituseks enne 34. nädalat. Põhjalik loote uuring võimaldab üles leida juba selles suuruses 65-80% loote arenguriketest. Loote ajutüve hindamine aga kahtlustada seljaaju kanali arenguhäireid.

Analüüside andmine

  • Vereanalüüsi on võimalik tööpäeviti anda kõigis AS Fertilitase filiaalides kl. 8-11.

Ultraheliuuring ja riski kalkulatsioon

Ultraheliuuring ja riski kalkulatsioon toimub Fertilitase Viimsi filiaalis, vajalik eelnev ette -registreerimine telefoni numbritel +372 605 9600 või +372 605 9601.

Loe lisaks: I trimestri skriiningtest nõustamisleht

Loote I trimestri skriining

Raeseduse II trimestri skriining

Raseduse II trimestri skriining viiakse läbi raseduse 19. -21. nädalal vastavalt ISUOG  tööjuhisele. Ultraheli uuring selles raseduse vahemikus hindab loote elulemust (südametegevuse olemasolu), loodete arvu mitmikraseduse korral, loote suurust ja vanust, anatoomilisi struktuure, platsenta ehitust ja asetsust, lootevee hulka, nabanööri veresoonte arvu ja kinnitumist, emakakaela pikkust.

II trimestri skriining on soovitav teha kõikidel rasedatel.

Fertilitases kasutusel olev ultraheli aparatuur vastab skriiningule esitatavatele rahvusvahelistele nõuetele. Samuti omavad rahvusvahelise koolituse tunnistusi skriiningut läbiviivad arstid.

Kliinilised uuringud on näidanud, et ultraheli uuring ei ole loodet kahjustav.

Mida siis täpsemalt vaadatakse II trimestril?

Loote biomeetria aitab täpsustada loote vanust /suurust:

  • biparietaal läbimõõt ( BPD)
  • pea ümbermõõt ( HC )
  • kõhu ümbermõõt (AC)
  • reieluu pikkus ( FL )

Struktuuriliselt hinnatakse eraldi aju- ja näostruktuurid, luustik (selgroo terviklikkus, käe- ja jalaluud), kõhukoopa ja rindkere organid,  loote sugu. Suurem tähelepanu on pööratud loote südamele.

Struktuuriliste kõrvalekallete ilmnemisel on sageli vajalikud korduvad ultraheli uuringud. Loote arengut tõsisemalt häirivad probleemid vajavad teisest arvamust nii teiselt ultraheli tegijalt aga ka  lastekirurgidelt  ja  geneetikutelt.

Enamus ultraheli uuringu läbinud loodetest on struktuuriliselt terved. Mõned kõrvalekalded vajavad jälgimist ja korrigeerimist peale sündi, vaid vähestel esinevad  muutused, mis on eluks sobimatud.  Kahjuks ei võimalda ultraheli üles leida kõiki lapsel sünnijärgselt esinevaid terviseprobleeme, kuna kõik kõrvalekalded ei ole ultrahelis alati nähtavad ja mõningad struktuurilised probleemid võivad ilmneda alles hilisemas rasedussuuruses.

*ISUOG (International Society of Ultrasound in Obstetrics and Gynecology) – Rahvusvaheline Sünnitusabi ja Günekoloogia Ultraheli Ühendus

 

Ultraheli uuringud raseduse III trimestril

FMF ( Fetal Medicine Foundation), kellega Fertilitas teeb koostööd, soovitab raseduse jälgimisel kolmanda ultraheli uuringu teha 34.- 36. rasedusnädalal. Selles suuruses peaks loode olema võtnud sünnituseks sobiliku asendi (peaseisu) ja tuharseisu korral on veel võimalik asendit korrigeerida väliste võtete abil.

Ultraheli uuringu ajal vaadatakse veelkord üle lapse organsüsteemide struktuur. Lisaks hinnatakse lootevee hulka ja täpsustatakse platsenta funktsiooni, mõõtes verevoolu loote naba- ja ajuarterites ning emaka arterites. Mõnikord on vajalik loote kasvudünaamika ja arengu hindamiseks uuringut korrata.

Raseduse katkemise oht ja ultraheliuuring

Naistel, kellel on esinenud varem raseduse katkemisi II – III trimestril või on tehtud emakakaela operatsioone, soovitatakse emakakaela pikkuse dünaamilist hindamist ultraheli abil. Emakakaela lühenemine II trimestril võib viidata raseduse katkemise ohule ja selle lühenemine III trimestril anda märku enneaegse sünnituse ohust. Meetod võimaldab valida õige ravitaktika.

Võimalus silmsideks veel sündimata lapsega ultraheli vahendusel.

Parim aeg lootest 3D pildi või 4D DVD tegemiseks on 26 -30. rasedusnädal. Kvaliteetse pildi saamiseks on väga oluline loote asend, platsenta kinnitus ja lootevee hulk. Pildi kvaliteeti mõjutab ka ema kõhukatete paksus. Kahjuks ei ole alati võimalik saada head 4D salvestust, kuid 3D pilt õnnestub üldjuhul ka ebasoodsamatel tingimustel. Lisaks kunstilisele ülesvõttele teeme alati ka loote arengut peegeldava protokolli.

Loote seisundi hindamine kardiotokograafia (KTG) abil

Uuringu käigus asetatakse ema kõhule 2 andurit, mille abil mõõdetakse emaka toonust ja registreeritakse loote südametööd. Meetod võimaldab hinnata loote seisundit, aga annab informatsiooni ka emaka toonuse kohta, avastamaks enneaegseid kokku tõmbeid või hindamaks sünnitegevuse intensiivsust. Kõige enam kasutatakse nii nimetatud non stress testi, kus vähemalt 20 minuti jooksul registreeritakse loote südametöö ja liigutused ning tekkinud graafiku põhjal hinnatakse loote seisundit.

Loote seisundi hindamiseks sobib meetod eelkõige pärast 34. rasedusnädalat. On vajalik teada, et uuringu sensitiivsus ei ole kaugeltki 100%.

Tulemust mõjutavad ravimid, loote uni jm tegurid, mis võivad eksitada, samuti esineb võimalus, et loote terviseprobleem jääb ühekordsel uuringul märkamata. Sageli on otsuse tegemiseks vajalikud korduvad uuringud (jälgida dünaamikas) või on vaja teha veel muid lisauuringud.

Loe lisaks: “Täiendavad uuringud raseduse jälgimisel” infoleht