Insomnia ehk unetus on kõige levinum unehäire. Unetuse puhul esineb suuri raskusi uinumisel ja ilma ärkamisteta magamisel, samuti võib uni varahommikul ära minna. Unetuse puhul on päevane enesetunne häiritud – esineb väsimus, soov magada, kuid ka päevasel ajal on raske uinuda (kuigi vahel lihtsam kui öösel). Unetus võib olla äge või krooniline. Iga kolmas inimene on teatud eluetapil unetusega ise kokku puutunud.

Peamised kroonilise unetuse põhjused on ärevus, stress ja depressioon. Uinumisraskused ja sagedased ärkamised kipuvad  häireid omakorda raskendama. Ka mitmed kehalised haigused võivad olla unetuse vallnadajateks – allergia, seedimise probleemid, liigesehaigused, astma, mitmeld närvihaigused ja ka valud kehas. Unetus on seotud ka selliste tunnetega, nagu viha, mure, lein ja hingeline või ka kehaline trauma, õnnetuse läbielamine või -pealt nägemine.

Unetus võib tekida ka halvast unega seotud harjumustest ja ebaühtlastest uneageadest. Kindlasti võib väita, et teatud inimesed on unehäiretele ja unetusele tundlikumad kui teised. Uneharjumuste parandamine loob soodsad tingimused unhäirest vabanemiseks. Unehäire muutub krooniliseks, siis kui on ühtalselt kestnud kuue kuu jooksul, seega on oluline häirele võimalikult kohe jälile saada ja alustada esmalt uneharjumuste ja magamistoa keskkonna ülevaatamisest.

Enamus inimesi elab teatud eluperioodil üle ägeda unetuse, mis on enamasti seotud kindla olukorraga ning situatsiooni lahenemisel ka unetus möödub – enamasti on tegemist isekaduva probleemiga.

Juhul kui kolme kuu jooksul kolmel ööl nädalas on tegemist unetusega, tuleks otsida spetsialisti abi.

Heisl Vaher

Kõrva-nina-kurguarst/ unearst