Logopeed ehk kõneravi

Logopeedi töö eesmärk on kommunikatsioonivõime (suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise) parandamine ja/või arendamine.

Lihtsamalt öeldes tegeleb logopeed sellega, et inimene saaks oma mõtte kirjalikult või suuliselt teistele inimestele arusaadavalt edasi anda. Samuti sellega, et inimene mõistaks teiste poolt öeldut või kirjutatut. Juhul, kui kõnet üldse ei ole, tegeleb logopeed mitteverbaalse kommunikatsiooni arendamisega.

Logopeedi abi võib vaja minna alles kõnelema hakkavatel lastel, juba koolis käivatel lastel ning täiskasvanud inimestel.

Kas sinu laps vajab logopeedi abi?


Toome välja peamised ohumärgid, mille ilmnedes võiks tulla logopeedi juurde konsultatsiooni.

Hääldamine

Kuidas laps sõnu hääldab, kas võõras inimene saab lapsest aru. 4-aastase lapse hääldus peab juba olema selge ja arusaadav. Erandiks on R häälik, mille õige hääldusliigutuse äraõppimine võtab mõnevõrra kauem aega. 5. eluaasta lõpuks peaksid aga kõik häälikud olema lapsel omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne.

Sõnavara ja grammatika

3-aastane laps peab suutma rääkida grammatiliselt õigesti (erandiks on mõned ebareeglipärased vormid nt. nuga-noad). 3-aastasel lapsel võiks olla juba küllaltki suur sõnavara, et ta suudaks ennast arusaadavaks teha, samuti võiks ta kasutada vähemalt 3-sõnalist lauset.

Jutustamine

Oluline on jälgida, kas laps suudab oma kogemusi teistele edasi anda. 3-4-aastane laps ei suuda veel arvestada kuulajaga, 5-aastane laps, aga juba suudab. 5-aastase lapse kõne peaks olema sidus ning mõistetav ka võõrale inimesele. Lisaks tuleb jälgida, kas lapse kõnes esineb takistusi ehk kogelust. Logopeedi poole võib pöörduda ka siis, kui 5-6-aastasel lapsel on raskusi lugema ja kirjutama õppimisega.

Lugemis- ning kirjutamisraskustega satuvad logopeedi juurde peamiselt juba koolilapsed.

Logopeedi teenused täiskasvanutele


Logopeed ei tegele ainult lastega, vaid ka täiskasvanutega, kellel on suulise või kirjaliku kõne loome või mõistmisega raskusi. Logopeedi võib vaja minna raske peaajukahjustuse (ajutrauma, insuldi, ajukasvaja) läbi elanud inimestel, kelle kõnekeskus ja neelamine on kahjustada saanud. Sellisel juhul aitab logopeed taastada kahjustada saanud funktsioone (kõneloome ning kõnest arusaamine, kirjutamine ning lugemine).

Lisaks eelpool mainitule võiks logopeedi poole pöörduda täiskasvanud, kellel on probleeme diktsiooniga (erinevad lapsepõlvest kaasa saadud häälduspuuded, sõnalõppude “söömine”, kõnesujuvuse probleemid – liiga kiire, pausideta kõne jne) või häälega. Vahel satuvad logopeedi juurde ka inimesed, kelle näolihased on kuidagi kahjustada saanud ning ei liigu enam nii hästi kui peaks ning selle tulemusel on häiritud ka diktsioon. Sellisel juhul õpetab logopeed erinevaid artikulatsiooniaparaadi harjutusi, mis lihased jälle liikuma panevad. Logopeedi juurest saavad abi ka täiskasvanud, kellel esineb kogelus.