Günekoloogia ehk naistehaiguste konservatiivne ja operatiivne ravi

Naistehaiguste konservatiivne ja operatiivne ravi, sh viljatuse ravi, rinnanäärmehaiguste ravi, günekoloogilised operatsioonid, sh suguelundite plastilised operatsioonid, kusepidamatuse operatsioonid. Meditsiinilised abordid täieliku valutustamisega.

Ambulatoorne vastuvõtt

  • Vastuvõtule on soovitav ennast alati eelnevalt registreerida.
  • Eelregistreerimine ei ole vajalik retsepti uuendamiseks või analüüsi andmiseks.
  • Kõikide ebamugavate protseduuride puhul kasutatakse võimalusel valutustamist.
  • Ägeda tervisehäire – nagu näiteks verejooks või tugevad valud alakõhus – puhul saame erakorralist günekoloogilist eriarstiabi pakkuda tööpäeviti kuni 15.00.

Hüsteroskoopia

Hüsteroskoopiast on kasu mitmete probleemide ja haiguste diagnoosimisel, näiteks saab täpsustada vererohkete menstruatsioonide, menopausijärgsete veritsuste, korduvate varasraseduste katkemiste ja viljatuse võimalikke põhjusi.

Tutvu teenusega

Uriinipidamatuse raskusastme määramine

Uriinipidamatuse raskusastme määramise nõustamisakt ja patsiendi info pdf’i saad vaadata siit.

Kolposkoopia

Kolposkoopia on protseduur emakakaela, tupe ja vulva vaatlemiseks mikroskoopiaga. Kolposkoopia on valutu protseduur.

Tutvu teenusega

Spiraalipaigaldamine

Emakasisese vahendi (ESV) tagab kaitse raseduse eest 3 – 5 aastaks ja rasestumisvastane toime avaldub kohe peale paigaldamist.

Tutvu teenusega

Häbememokkade lõikus

Kui sageli peaks külastama naistearsti?

Paljudele naistehaigustele on iseloomulik hiiliv algus ning tõsisemad kaebused tekivad alles haiguse progresseerumisel. Üksnes objektiivne uurimine koos lisauuringutega tagab haiguste varajase avastamise. Siit tuleneb vajadus käia regulaarselt naistearsti juures tervisekontrollis.

Profülaktilise tervisekontrolli soovitatav intervall ning uuringute ulatus sõltub eeskätt patsiendi vanusest, suguelu iseloomust, läbipõetud ja kaasuvatest haigustest. Lapseeas esineb naistehaigusi harva. Sootunnuste vähene arenemine ja menstruatsiooni puudumine 15. eluaastaks või väljendunud tsüklihäired on aga näidustuseks, et pöörduda naistearsti poole nõu küsima.

Suguelu alustamisel soovitame kõikidele noortele nõustamist naistearsti poolt, et leida sobiv rasestumisvastane meetod. Suguelu alustanud naisel võiks määrata üks kord aastas sugulisel teel levivate infektsioonide tekitajad. Soovitame seda teha ka partneri vahetumise korral.

PAP analüüsid

Alates 20. eluaastast on vajalik emakakaelalt võtta rakuproov (PAP). Kui esimesed PAP analüüsid olid korras, siis kuni 69 eluaastani on piisav, kui PAP analüüse korratakse kaheaastase intervalliga.

Rinnanäärmete röntgenuuring ehk mammograafia

Alates 40. eluaastast võiks teha ühekordse rinnanäärmete röntgenuuringu (mammograafia). 45-59. eluaasta vahel soovitatakse mammograafiat korrata iga 2 aasta järel.

Väikevaagna elundite ultraheliuuring

Üleminekuperioodis ja menopausis olevatel naistel ei ole igaaastane põletiku tekitajate uurimine vajalik. Nende analüüside asemel soovitame väikevaagna elundite ultraheliuuringut.

Naistehaiguste esinemisel või teatud haiguse riskigruppi kuulumisel on vajalik sagedasem jälgimine. Selles osas tasub alati kuulata naistearsti nõuandeid.

Lugemissoovitus

Loe lisaks raseduse vältimise kohta lähemalt.

Günekoloogia nõustamisaktid