Paljudel lastel esineb teatud vanuses 3-8ea.  (enamasti kuni koolieani, aga vahel ka kauem) unepaanika episoode. Tegemist ei ole edaspidises elus tervisehäireid põhjustava seisundiga.

Unepaanika episood tekib tavapärselt  suhteliselt kiiresti peale uinumist (enamasti 1-1.5 tundi peale magama jäämist) perioodil kui lapse uni liigub ühest tsüklist teise. Lapseeas on unetsüklite kestus lühem kui täiskasvanutel. Kuna vanemaks saades hakkavad unetsüklid pikenema (jõudes 90 minutini), siis muutub uni stabiilsemaks ja tsüklite vaheldumine jääb harvemaks.

Unepaanikas laps näib olevat äärmiselt hirmunud, kuid tegelikult ta magab. Laps võib käte ja jalgadega vehkida, karjuda, võib esineda südamepekslemist, higistamist ja silmad võivad olla pärani lahti. Üldiselt ei tunne laps vanemaid ära, kuigi võib ema ja ise hüüda. Ka ei saa nad unepaanika ajal aru ema-isa lohutamise püüetest.

Unepaanika kestab tavaliselt mõned minutid, vahel kauem.

Unepaanika episood taandub iseenesest, laps jääb magama ning hommikul ei mäleta toimunut

Miks unepaanika esineb:

Vallandavateks teguriteks on enamasti:

Väsimus

Palavik

Teatud ravimid

Erutatus

Ärevus

Mida unepaanika korral ette võtta?

Jääda rahulikuks, kuna paanika möödub peagi ning panna laps tagasi voodisse

Juhul kui unepaanikad esinevad regulaarselt, siis püüda laps äratada 10-15 minutit enne paanika tavapärast tekkeaega. Üldiselt on vaja äratamise taktikat läbi viia kusagil kaks nädalat, siis peaksid episoodid olema taandunud.

Järgige tavapärast, kindlat päeva- ja unerutiini.

Kui laps ei ole koolieaks unepaanikast välja kasvanud pidage nõu spetsialistiga.

Kas unepaanika võib esineda ka täiskasvanul?

Võib, kuigi harva. Unepaanikat esineb neil täiskasvanutel, kellel on uneapnoe, rahutute jalgade sünroom või migreenid.

 

Heisl Vaher

Kõrva-nina-kurguarst/ unearst