Hilineneud uneaja sündroomi puhul ei kulge aju unerütmid kooskõlas sotsiaalsete vajadustega ehk siis jõudmisega õigeks ajaks näiteks kooli või tööle. Sagedasem on olukord, kus esineb kahe tunnine nihe.

Tavapäraselt üritab patsient sel juhul minna voodisse paar tundi varem, enne kui ta unisust tunneb, lootuses tõusta hommikul õigel ajal. Paraku on kehal sisemine kell, mis kulgeb omas rütmis ning suudab magama jääda selle sisemise kella poolt seadistatud ajal.

Peamised kaebused hilinenud uneaja sündroomi puhul:

  • Soovitud ajal uinumine on võimatu või raske
  • Vajalikul ajal ärkamine on äärmiselt raske
  • Kaebused unetusele
  • Päevane liigne unisus
  • Muid unehäireid ei esine
  • Meeleoluhäired ja käitumisprobleemid
  • Suurenenud söögiisu ja kehakaalu tõus

Ravi

Valgusteraapia koheselt ärkamise järgselt, et kehasisemisele kellale anda info hommiku saabumisest.

  • Peale kella 20 vältida ereda valgusega ekraane, nagu: arvuti, telefon, kuud ekraanid, LEDvalgus lambid.
  • Nihutada uneaega 5-10 minuti kaupa varasemaks (pöörduda unenõustaja vastuvõttu abivahendite rakendamiseks).
  • Muuta unega seonduvad magamaminekule eelnevad tegevused tervislikeks.
  • Arst annab soovitusi unega seotud toitude, jookide või teatud ravimite kasutamiseks, mis und parandavad.

Heisl Vaher

Kõrva-nina-kurguarst/ unearst