Raseduse ajal toimuvad naise organismis mitmed hormonaalsed ja füüsilised muutused, mis võivad väljenduda näiteks kõrvetiste, seedehäirete, tursete või jalakrampidena. Kuidas saab selliseid vaevuseid vältida ning leevendada?
Fertilitase vastutava ämmaemanda Maarja-Liis Sterni sõnul on kõrveti- sed raseduse ajal üsna levinud probleem. „Kõrvetisi põhjustab tugevalt happelise maosisaldise tagasiheide söögitorru. Selle tagajärjel tekib limaskesta ärritus, mis omakorda põhjustab valu ja ebameeldivus tunnet rinnaku taga. Kõrvetisi võivad raseduse ajal põhjustada raseduse hormoonid, mille toimel on maolukuti veidi lõdvemas olekus ja annab maosisaldisele võimaluse maost kergemini ülespoole liikuda. Samuti võib kõrvetisi tekitada maole suruv kasvav emakas.”
Kõrvetised võivad tulla ka ebaõigest toitumisest, kui korraga süüa ja juua liiga palju ning süüa ebakorrapärastel aegadel. Enamasti tekivad kõrvetised pärast söömist, seepärast ei ole soovitav pärast söömist kohe pikali heita ega ette kummarduda. Pigem oleks hea peale söömist veidi istuda või jalutada. Samuti tuleb vältida söömist vahetult enne magamaminekut – viimane toidukord ei tohiks olla hiljem kui 2–3 tundi enne voodisse minekut.
„Soovitan süüa rahulikult, toitu korralikult läbi mäludes. Oluline on ka toidu valik, vältida võiks rasvaseid, vürtsikaid ja rohkelt säilitusainetega töödeldud toite. Kõr- vetiste teket soodustavad näiteks vürtsikad ja rasvased toidud, kohv, tee, šokolaad, tsitruselised puuviljad, tomat, sibul, küüslauk, gaseeritud joogid ja liiga kuum toit,” loetleb Stern, kelle sõnul aitab kõrvetisi leevendada eluviisi ja toitumisharjumuste muutmine. „Süüa tuleks regulaarselt, väikeste toidukogustena ja juua piisavas koguses vett. Kõrvetisi aitab leevendada külma vee ja piima joomine. Kui kõrvetised on probleemiks pigem öösel, siis võib abi olla voodi peatsi tõstmisest.”
Rasedusaegsete kõrvetiste korral tuleks eelkõige alustada muudatustest oma eluviisi- ja toitumisharjumustes. Kui see ei aita, siis tasuks pidada nõu oma ämmaemanda või naistearstiga, kes aitavad vajadusel leida sobiva ravimi.
Kõhukinnisust on kergem ennetada, kui ravida
Raseduse ajal võib tekkida kõhukinnisus, sest esiteks aeglustavad raseduse hormoonid soo- lestiku tööd ja teiseks häirivad soolestiku tööd aina kasvavad emakas ja beebi. Kõhukinnisuse tagajärjel võivad raseduse ajal tekkida hemorroidid.
„Kõhukinnisust on alati kergem ennetada kui ravida,” sõnab Stern. „Seedimisele aitab hästi kaasa kiudainerikaste toitude söömine. Süüa tasuks puu- ja juurvilju, täisteratooteid, kuivatatud ploome ja kiivit. Seedimist aitab korras hoida probiootikumide kasutamine ja piisavas koguses vee joomine. Raseduse ajal peaks vett jooma kohe tublisti, umbes kaks liitrit ööpäevas, sest see hoiab seedimise korras. Füüsilisel aktiivsusel on kõhukinnisuse ennetamisel suur roll, leia endale raseduse ajal sobiv treening või käi tihti jalutamas.”
Loobuda tasuks rafineeritud toodetest, valgest jahust, pasta ja valge riisi söömisest, mis pigem tekitavad kõhukinnisust. Ja kui nimetatud soovitused ei aita, tasuks aru pidada ämmaemanda või naistearstiga.
Vereringet kiirendab füüsiline aktiivsus
Raseduse ajal suureneb vere ja kehavedelike kogus organismis, kasvav laps surub vaagnas olevatele veresoontele ja selle tagajärjel aeg- lustub vereringe jalgades. Kogunev vedelik aga põhjustab jalgade turseid. Viimastel rase- duskuudel on tursete ilmumine ämmaemanda sõnul tavapärane nähtus, kui sellega ei kaas- ne vererõhu tõusu ja uriini ei teki valku. Seda kontrollib rasedust jälgiv ämmaemand ja nais- tearst igal vastuvõtul. Kui tekib kiire kaalutõus ning nägu ja sõrmed lähevad tursesse, tasub arsti või ämmaemandaga nõu pidada.
Mõnikord võivad beebiootel naist vaevata jalalihaste krambid. Seda seostatakse emaka survega närvidele, verevarustuse häirumisega, aga ka mineraalainevahetuse häirega.
„Raseduse teisel poolel on tursete tõttu soovitav valida jalanõud, mis oleksid suuremad ja mugavad, et vältida mehaanilist survet. Olulised on liikumine ja käimine ning istudes on soovitatav kasutada jalapinki ning tõsta jalad kõrgemale ja liigutada varbaid, see soodustab vereringe kiirenemist.
Ka jalamassaaž võib aidata,” kõneleb Stern. „Toitumisel tuleks valida toite, mis sisaldaksid kaltsiumit ja magneesiumit. Kui jalakrambid eelpool nimetatud soovitustega ei vähene, võib abi leida magneesiumit sisaldavatest toidulisanditest.”