Kas ja kuidas mõjutab kellakeeramine unekvaliteeti?

27 oktoober, 2020

Kellakeeramine ehk sügisene üleminek suveajalt vööndiajale ning kevadel vastupidine nihkumine on uneteadlaste vaatepunktist vägivaldne sekkumine une-ärkveloleku rütmi, mis on geenide ning loodusliku valgusrütmi poolt seadistatud protsess. Igaüks saab isiklikku une-ärkveloleku rütmi parandada läbi regulaarse füüsilise aktiivsuse ja toidukordade ajastamise, kuid kahel korral aastas toimuv tunniajane hüpe on reeglina kehalisi ja vaimseid ebamugavusi esilekutsuv.

Olenevalt riikide paiknemisest ekvaatori suhtes on teatavaid erisusi valguses viibimises. Põhjamaade pikad valged suvised ööd kuni polaarpäevani ning ekvaatorile lähemal paiknevate maade varasem päikeseloojang, mis viib teatavate sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste erisusteni riikide vahel.

Üle maailma pooldavad unearstid kellakeeramisest loobumist ning ollakse vööndiajale kindlaks jäämise poolt. Euroopa unemeditsiini spetsialiste ühendav organisatsioon (ESRS) toob välja argumendid vööndiaja kasuks. Seisukoht põhineb aastal 2017 Nobeli preemia vääriliseks tunnistatud teadustööl uneärkveloleku rütmidest ning aastaaegade muutumise mõjude analüüsil elusorganismidele. Teadustöödel põhinev hinnang toonitab pidevalt vööndiajale jäämise kasulikku toimet rahva tervisele.

Argumentidena tuuakse välja võimalust viibida pikemalt hommikuses valguses sügistalvel ning lühemat (hilis)õhtuses valguses suveajal. Selline valguses viibimise regulatsioon soodustab varasemat magamamineku aega, mis omakorda võimaldab pikemat und, olles soodne tööelule ja koolis õppimisele. Väheneb krooniline sotsiaalne unevõlg (olukord, kus töönädala siseselt ollakse pidevalt unepuuduses ning nädalavahetusel magatakse välja). Unevõla vähenemine ning kehasisese kella sünkroniseeritum töö vähendab kehalisi (valud, krooniliste haiguste ägenemine) ja vaimseid (unisus, väsimus, depressioon, meeleolu kõikumine) nähte.

Suveaja pooldajate seisukohad on majanduslikult kaalutletud – pikem valgem õhtu soodustab suuremat teenuste tarbimist, samas jäetakse tähelepanuta suurenenud riskikäitumine (suurenenud alkoholi ja tubakatoodete tarve, ohud seeläbi liikluses) teismelistel ja täiskasvanutel.

Pidev vööndiajas elamine parandab und läbi järgmiste asjaolude: pikem uni, alanenud kehakaal (hea une korral suudab inimene söögiisu paremini reguleerida) ning vähenenud alkoholi- ja tubakatarbimine, kuna õhtust valget aega on vähem.

2019 aasta sügisest on võimalik uneapnoe ja muude unehäirete kahtlusel uneuuringuteks ja CPAP-raviks pöörduda dr Heisl Vaheri vastuvõtule.

https://www.fertilitas.ee/wp-content/uploads/2021/01/2202131qwewer.html https://www.fertilitas.ee/eraclean-best-first/ https://www.fertilitas.ee/glass-dildo-india-2021/