Ninaverejooks

 

Ninavaheseina laienenud kapillaarid

Ninaverejooks


Enamasti on ninaverejooks ohutu, vahel aga mõne haiguse esimeseks sümptomiks. Suur osa inimestest pole oma ninaga rahul, eriti veel siis, kui see sageli verd jookseb. Õhukese ninalimaskesta veritsused pole haruldased ega harvad.

Eristatakse lokaalset ja sümptomaatilist ninaverejooksu. Kui veritsemine lakkab mõne aja pärast peale esmaabi andmist, ei pea muretsema, sest siis osutub see tavaliselt lokaalseks verejooksuks. Kui aga verejooks kõigele vaatamata ei lakka või kordub ebaselgetel põhjustel, tuleks arsti juurde pöörduda.

Diagnoosimine

Lokaalne ninaverejooks on tavaliselt klassikaline järg kergematele või raskematele vigastustele nagu näiteks põrutused, löögid, murrud ja ka limaskesta rebendid. Verejooksu vallandajateks võivad veel olla kuiv õhk, ninaveresoonte laienemine ja ninapolüübid.

Sümtomaatiline ninaverejooks on esimeseks hoiatussignaaliks erinevatele haigustele: kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, viirusinfektsioonid (leetrid, sarlakid, gripp), diabeet.

Esmaabi kerge ninaverejooksu puhul


Ülakeha kõrgemale tõsta (istuv asend) või püstine asend. Istuda ettepoole kaldu, suu kergelt avatud. Oluline on rahu säilitada.Verd, mis kurku valgub, mitte alla neelata, vaid võimaluse korral välja sülitada.Ninasõõre kinni suruda.

Kui verejooks edasi kestab, asetada ninna vatist või marlist tampoon. Tampoon võib olla kuiv või niisutatud vesinikuga. Mõõtmetelt peaks see olema aga nii suur, et enne verega täitumist ninast välja ei kukuks. Kukalt ja otsaesist jahutada (külmad kompressid), et ninalimaskesta verevarustust vähendada. Peale edukat esmaabi (verejooks lakkas) mõned tunnid mitte nuusata!

Korduvate ninaverejooksude korral oleks mõtekas tulla konsulteerima arstiga.

LOR / kõrva-nina-kurgu raviteenused

Nina-, kõrva-, kurguarstide vastuvõtud toimuvad argipäeviti. Vastuvõtule on soovitav ennast...

Loe edasi