22 eluaasta jooksul 29 operatsiooni, et eemaldada häälepaeltelt HPVst põhjustatud kasvaja

22-aastane Anett on tänaseks läbi teinud 29 operatsiooni ning jätkab seda pea iga kuue kuu tagant, et healoomuline kasvaja kõris taas eemaldada. See on ainus viis, kuidas taastada häälepaelte töö ja tagada hingamine. Aneti haiguseks on papillomatoos, mille põhjustab nakatumine HPVga – ühe enim levinud viirusega maailmas.

Healoomuline kasvaja Aneti kõris vajab täna regulaarset operatsiooni. Häälepaeltele tekivad, nagu ta ise ütleb, ”kobarad”. Täna tunneb ta ise, kui aeg on taas oma raviarstiga, dr Lauri Maisveega ühendust võtta ja uus operatsiooni aeg kokku leppida.  „Kui uued moodustised on häälepaeltele kasvanud, siis see takistab mu hingamist. Ma väsin kiiremini, pea valutab. Nendel perioodidel söön peavaluravimeid nagu komme,“ kirjeldab Anett. Eelnev uuring sageli ei näita, et moodustisi on tekkinud palju, ning see teadmine selgubki alles operatsiooni käigus.

Inimese papilloomviirus (HPV) ei levi ainult sugulisel teel

Papilloome põhjustab nakatumine inimese papilloomiviirusega (HPV). Viirus levib inimeselt inimesele kokkupuutel naha ja limaskestadega ning viirus võib ka väiksemate naha või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida.

Pea- ja kaelakirurgi ning kõrva-nina-kurguarsti dr Lauri Maisvee sõnul on Aneti haiguseks papilloomid häälepaeltel. Need on healoomulised kasvajad, mis võivad tekkida nii suuõõnde, suuneelu kui ka ninna ja isegi hingetorusse ja kopsudesse.

Anett on palunud artiklis oma nime muuta, kuna HPVst räägitakse eelkõige kui sugulisel teel levivast viirusest – see võib tekitada eelarvamusi. Kuigi üldjuhul on nakatumine seotud intiimse kontaktiga, siis alati see nii ei ole. Teada on juhtumeid, kus laps saab nakkuse emalt sünnituse käigus või lapsena näiteks suulimaskesta kaudu jne.

„Minu puhul on see täiesti teistsugune, ei ole suguhaigus. Minu viirus on häälepaeltel ning minu mõlemad vanemad on testitud ja tulemus oli negatiivne. Mul on kolm õde, kes samuti on kõik negatiivsed,“ lisab Anett.

Dr Maisvee selgitab, et papillomatoosi märkamine huultel, suuesikus või suus ei ole keeruline – limaskestale tekivad iseloomulikud tüükataolised moodustised. Kui aga papilloomid tekivad sügavamal hingamisteedes  või seedekulgla ülaosas, on nende muutuste visuaalne märkamine tavaliselt võimatu. Esmaseks tunnuseks on siis olenevalt papilloomide asukohast näiteks häälehäire või neelamishäire.

Ravi põhiolemus on dr Maisvee sõnul jäänud samaks nagu aastakümneid tagasi – eesmärgiks on papilloomide füüsiline eemaldamine ning kõripapilloomide puhul on tavaliselt ravimeetodiks mikrokirurgiline operatsioon üldnarkoosis. Teatud juhtudel kasutatakse eksperimentaalse abistava ravina ka kõrisisest immunoloogiliste või viirusvastaste ravimite operatsiooniaegset süstimist.

Diagnoosimine oli paras kadalipp

Anetil lõi haigus välja juba 4-aastase lapsena, kuid teekond õige diagnoosi ja abini oli pikk. „Käisin pikalt logopeedi juures. Esimene arvas, et olen liiga laisk, et rääkida. Seepeale saadeti mind teise logopeedi juurde, kes suunas mind juba kurguarsti, dr Lauri Maisvee juurde. Ehk ta oli minu elupäästja,“ tunnistab noor naine ja tõdeb, et vahel on tal hääl parem, vahel aga ainult sosistab. „Inimesed küsivad minuga kohtudes, kas mul on hääl ära? Kuna haigus on häälepaelte peal, siis häälepaelad on kahjustatud. Seetõttu mu hääl ongi selline.“

Varasemalt, 5 – 13. eluaastani sai ta rääkida ainult  sosistades.  Häält oli ainult pärast järjekordset operatsiooni. Operatsioonid on olnud olenevalt perioodist 2-3 kuu tagant, nüüd pigem 6 kuu tagant, vahel ka aastase vahega. Kuu aega pärast operatsiooni oli hääl olemas ja siis jälle kadus.

„Minu jaoks on haiguse diagnoosimine ja operatsioonid olnud paras kadalipp, aga arvan, et mu vanemad on veelgi rohkem kannatanud. Lapsena ei saagi väga aru, aga vanematele on see valu suur. Samuti olid suured rahalised kulutused, noorena Tervisekassa kõike ei kompenseerinud, täna küll,“ lisab ta.

Hääletu kooliaeg

Kooliaeg oli Aneti sõnul keeruline. „Olin koolis veider laps: häält ei ole ja olen natuke tumedama nahaga. Kiusamine mõjutas vaimset tervist, mis siis omakorda mõjutas füüsilist. Kõik muutus, kui leidsin oma esimese hobi, mis mind motiveeris ja seeläbi tekkis ka endast hoolimine ning armastamine. Ma tahan uskuda, et tänu sellele läks ka tervis paremaks,“ meenutab ta ja lisab, et ta ei oska öelda, kas kaasõpilasi tema haigusest teavitati, kuid õpetajatele andsid vanemad kindlasti teada, mis aga olukorda sugugi paremaks ei muutnud.

„Ma saan aru, et lapsed ongi kiuslikud. Samas minu puhul ei olnud ainult vaimne, vaid ka füüsiline vägivald,“ meenutab Anett. „Seda ma tean, et õpetajaid teavitati ja mul on hästi meelest, kuidas muusikaõpetaja minuga selle peale käitus. Meil olid ettelaulmise tunnid ja ta pani mind korduvalt klassi ees sosinal laulma. Minu meelest oli see väga ülekohtune ja pigem andis lastele eeskuju mind edasi kiusata.“

HPVst tingitud haigused on välditavad

HPV-l on ligemale 200 erinevat alatüüpi, millest suurem hulk ei põhjusta inimese kehale kahju ning organism saab viirusega ise hakkama. Dr Maisvee sõnul põhjustab osa HPV tüvedest healoomulisi kasvajaid nagu genitaalkondüloomid või siis papillomatoosi kõris ja mujal hingamisteedes.

Mitmed HPV tüübid on aga vähkkasvaja tekkepõhjuseks – HPV põhjustatud emakakaelavähk naistel ning päraku- ja suuneeluvähk nii meestel kui naistel on täna kasvutrendis nii Eestis kui mujal maailmas. Statistika näitab, et iga 26-s pahaloomuline vähk Eestis on tingitud nakatumisest HPVga, mida annaks vältida.

Kuigi viirus levib kiirelt, siis on HPVst põhjustatud haigused tänapäeval välditavad. Kui emakakaelavähi ennetuseks on peale vaktsineerimise veel sõeluuring, siis teiste HPV-positiivsete haiguste puhul skriining puudub ja haigust saab vältida HPV vastu vaktsineerides.

Peale enda kaitsmise on oluline laia hulga inimeste vaktsineeritus HPV vastu elanikkonnas tervikuna, sest sellega väheneb ka üldine viiruse levik. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on viiruskoormus ja vähem inimesi nakatub. See on põhjus, miks paljudes riikides on riiklikus programmis vaktsineerimine võimaldatud peale 12-14-aastaste poiste ja tüdrukute veel lisaks kuni 23. või lausa 26. eluaastani, sest sellega kaitseb nii ennast kui ka teisi, näiteks laste haigestumist nagu see juhtus Anetiga.

Eestis on alates järgmise aasta veebruarist võimalus koolis Tervisekassa poolt vanema nõusolekul vaktsineerida 12-18 aastaseid tüdrukuid ja poisse HPV vastu, 18-aastane saab otsuse teha ise, ilma vanema nõusolekuta.  Hilisemas vanuses on end samuti võimalik vaktsineerida perearsti juures, kuid sel juhul juba oma kuludega.

Sukeldumine ja laulmine haiguse kiuste

Anett on oma olemuselt positiivne inimene ning häält ja hingamist pärssiva haiguse kiuste püüab ta tegeleda oma hobidega. Kadalipust läbi minek on pannud teda elu väärtustama. „Ma naudin isegi kohvi joomist rohkem, kui paljud teised inimesed mu ümber,“ märgib ta. Anett nimetab end  adrenaliinisõltlaseks Ta on hüpanud langevarjuga ning  teinud benji-hüppe ning viimati sai sooritatud eksam sukeldumises. Noore naise suureks unistuseks on aga ühel päeval lauda hispaania keeles, täna teeb ta seda omaette duši all või autoroolis.

Artikkel avaldatud Õhtulehes