Raseduse professionaalne jälgimine on üks selle imelise perioodi väga oluline osa

Artikkel on ilmunud ajakirjas Tere, beebi!

Rasedus on imeline periood naise elus, mida peaks nautima. Paraku toob aga rasedus sageli kaasa ka palju küsimusi ja muremõtteidki. Seega on oluline leida enda kõrvale spetsialistid, kes oskavad küsimustele vastuseid leida ning oleksid toeks kogu raseduse vältel. Suurepärane valik on Fertilitase kogenud naistearstid ja ämmaemandad, kusjuures raseduse jälgimise eest Fertilitases maksab Tervisekassa ehk see on rasedale tasuta.

Raseduse algust arvestatakse viimase menstruatsiooni esimese päeva järgi. Sellest tulenevalt saab erinevate raseduse kalkulaatorite abil arvutada raseduse suurust, saades tulemuseks nädalad + päevad. Parim aeg esimest korda naistearsti juurde tulla on 7.−8. rasedusnädalal, sest siis saab ultrahelis määrata raseduse suuruse ja on nähtav ka loote südametegevus. Samuti on siis võimalik täpsustada sünnituse tähtaega.

Mis toimub esimesel visiidil?

Esimesel naistearsti külastusel küsitakse viimase menstruatsiooni esimest päeva, samuti tunneb naistearst huvi eelnevate raseduste, sünnituste ja elu jooksul põetud haiguste vastu. Naistearst teeb ultraheliuuringu, vastab tekkinud küsimustele ja aitab leida lahendusi tekkinud kaebustele. Vajadusel lepitakse kokku korduv ultraheliuuringu aeg. Siis määratakse ka raseduse alguses tehtavad analüüsid: vere- ja uriinianalüüsid ning emakakaela proovid.

Seejärel suunatakse naine ämmaemanda vastuvõtule.

Ämmaemand vormistab rasedakaar- di, millest kujuneb justkui raseduse pass. Rasedakaart peaks alati kaasas olema, sest seal on märgitud kogu vajalik informatsioon raseduse kohta: eelnevalt põe- tud haigused, analüüside vastused ja ämmaemanda või naistearsti tehtud visiidi andmed igal vastuvõtul.

Ämmaemand hindab rasedusaegseid riske, pöörates erilist tähelepanu kroonilistele haigustele, veenitromboosi ohule ja rasedusaegse suhkruhaiguse tekkimise riskile. Vajadusel suunatakse naine eriarsti vastuvõtule, määratakse lisaanalüüse või ravi. Ämmaemand tunneb huvi naise töö iseloomu ja eluviisi vastu ning vajadusel vormistab kergemale tööle üleviimise. Ta nõustab, aitab leida tekkinud probleemidele lahendusi ja on terve raseduse jooksul justkui partner raseda naise kõrval.

Iga visiidi lõpus lepitakse kokku järgneva kohtumise aeg, ämmaemand aitab leida sobiva aja ultraheliuuringule minekuks ja määrab vajalikud analüüsid.

Testid hindavad loote arengut väga täpselt

Risk saada kromosoomhaigusega laps suureneb oluliselt ema vanusega: kui näiteks 20-aastasel naisel on risk sünnitada Downi sündroomiga laps 1:2500, siis 37-aastasel on risk 1:100 ehk 1%.

11.−14. rasedusnädalal tehakse lapseoo- tajale OSCAR-test, mis koosneb vereanalüüsist ja ultraheliuuringust. Fertilitasel on OSCAR-testi tegemises pikaaegne kogemus ja tipptasemel ultraheliaparaat. Test on tundlikum, kui 10.−11. rasedusnä- dalal tehtav platsentavalkude vereanalüüs ja 12.−13. rasedusnädalal tehtav ultraheliuuring.

OSCAR-test on skriiningtest, millega hinnatakse loote kromosoomihaiguste riski ja täiendavalt selles raseduse suuruses loote struktuure. Lisaks võimaldab test täpsustada platsenta funktsiooni ja preeklampsia tekkimise riski hilisemas raseduse järgus. Võimaluse korral saab teada ka loote soo.

Kõrgenenud riskiga naised suunatakse lisauuringutele, milleks võivad olla näiteks NIPT-test, koorionibiopsia või lootevee uuring. Eesti teadlaste loodud NIPT-test (non-invasive prenatal testing) nimega Niptify tuvastab kuni 99,9% täpsusega nelja peamist kromosoomhaigust, kus lootel on ebanormaalne arv kromosoome. Analüüs põhineb naise vereproovil, olles lootele ja lapseootel naisele ohutu. Loote kromo- soomimuutusi on võimalik määrata ema vereproovist loote rakuvaba DNA analüü- simisel. NIPT-testid on skriiningtestid ja kõrgenenud riski korral on vajalik täiendav uuring.

Kui tihti peab arsti või ämmaemanda visiidil käima?

Rasedus jagatakse kolme trimestrisse. I trimester on kuni 16 rasedusnädalat, II trimester 16−28 rasedusnädalat, III trimester 28 rasedusnädalast kuni sün- nituseni. Raseduse jälgimiseks käiakse ämmaemanda või naistearsti vastuvõtul ta- valiselt iga nelja nädala tagant. 36.−40. ra- sedusnädalal kutsub arst või ämmaemand visiidile iga kahe nädala tagant ja 40.−42. rasedusnädalal vähemalt kord nädalas.

Raseduse jälgimisel mõõdetakse iga kord vererõhku ja kehakaalu, hinnatakse tursete olemasolu, mõõdetakse emaka- põhja kõrgust loote kasvu hindamiseks, kuulatakse doppleriga loote südametege- vust ja tehakse uriinianalüüs. Ämmaemand küsib loote liigutuste iseloomu kohta ning selgitab rasedale füsioloogilisi muutusi naise kehas ja annab soovitusi tervislike eluviiside, füüsilise aktiivsuse ja toitumise kohta. Naine saab küsida vahepeal tekki- nud küsimusi ning need on soovitav kirja panna, et need vastuvõtule tulles meeles oleks. Antakse soovitusi, kuidas sünnitu- seks valmistuda. Soovi korral aitab ämmaemand sünnitusplaani koostamisel ja leitakse sünnitusmajast individuaalne äm- maemand sünnitusele.

Fertilitase arstidel ja ämmaemandatel on oma patsientide jaoks alati aega

19.−21. rasedusnädalal tehakse spetsiaal- se ultraheliaparaadiga loote anatoomiline skriining, mis näitab loote organite suu- rust, arengut ja struktuuri. Erilist tähelepanu pööratakse südamele, ajule, neerudele, näostruktuuridele ja luustikule. Samuti on võimalik hinnata loote kasvu, lootevee hulka ja platsentat ning täpsustatakse loote sugu.

Lisaks tehakse Fertilitases ultrahe- liuuring raseduse 34.−36. rasedusnädalal. Uuringuga vaadatakse veel kord üle lapse organsüsteemide struktuurid ja hinna- takse loote kasvu. Selles ultraheliuuringus on võimalik prognoosida loote sünnikaalu, hinnatakse lootevee hulka ja täpsustatakse platsenta funktsiooni, mõõtes verevoo- lu loote naba- ja ajuarterites ning emaka arterites. Mõnikord on vaja uuringut loote kasvudünaamika ja arengu hindamiseks korrata.

Raseduse lõpus teeb ämmaemand visiidi käigus ka kardiotokograafia ehk KTG. Uuringu käigus asetatakse ema kõhule kaks andurit, mille abil mõõdetakse emaka toonust ja registreeritakse loote südame- tööd. Meetod võimaldab hinnata loote seisundit, aga annab informatsiooni ka emaka toonuse kohta. Vähemalt 20 minuti jooksul registreeritakse loote südametöö ja liigu- tused ning tekkinud graafiku põhjal hinna- takse loote seisundit ja heaolu.

Kui naine ei ole 41. rasedusnädalaks sünnitanud, toimub tavaliselt viimane naistearsti vastuvõtt, mille käigus tehakse ka ultraheliuuring ja kardiotokograafia. Seejärel väljastatakse saatekiri haiglasse sünnituse esilekutsumiseks.

Maarja-Liis Stern, Fertilitase vastutav ämmaemand