Vähk ja toitumine

Vähk on üks maailma laastavamaid haigusi, mis puudutab igal aastal miljoneid inimesi ja selle vastu võitlemiseks otsitakse pidevalt uusi vahendeid. Kuigi vähi tekkes on palju erinevaid tegureid, pööratakse üha suuremat tähelepanu toitumise rollile. Toitumine on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab meie tervist, ja sellel on otsene seos vähktõve tekke ja arenguga.

Uurime põhjalikumalt vähi ja toitumise vahelisi seoseid ning vaatleme, kuidas toitumine võib olla oluline osa vähi ennetamisel, ravil ajal kui ka remissioonis (pahaloomuline kasvaja on kadunud ning kasvajat ei ole võimalik eksisteerivaid uurimismeetodeid kasutades avastada). Kuigi vähi põhjused on sageli keerulised ja mitmetahulised, võivad teadlikud toitumisvalikud olla võtmeks meie võitluses vähi vastu.

Kahjuks peab ütlema, et nii suurt teemat nagu vähi ennetamine ja toitumise vahelised seosed, ei ole liiga palju uuritud. Ka toitumissoovitused, mida vähiliidud jagavad, keskenduvad peamiselt sellele, kuidas ja mida süüa siis, kui vähiravi juba käimas on. Miks aga ei võiks teha ennetustööd ja harida inimesi eesmärgiga vähki ennetada?

Sellist ainulaadset toiduainet, mis säästaks meid vähist, kahjuks olemas ei ole. Kui see vaid oleks nii lihtne, et sööd iga päev 4 ploomi ja oled vähist prii. Nii kahjuks ei ole. Küll aga on teaduslikult uuritud vähiriski vähendavaid toitaineid ja neid toitaineid rikkalikult sisaldavaid toiduaineid.

Tähtsamad toitained, mis vähi eest kaitset pakuvad on seleen, foolhape, B12-vitamiin, D-vitamiin, klorofüll ja antioksüdantsed fütotoitained. Äärmiselt olulisel kohal on ka kiudained ehk mitteseeduvad süsivesikud.

Kõlab keeruliselt? Tegelikult mitte. Näiteks päevas piisab vaid ühe parapähkli ehk Brasiilia pähkli söömisest, et saada kätte päevane seleenivajadus. Foolhappe normi saad täita värske tilli, peterselli ja teiste maitseürtidega, ubadega, täisteraviljadega, erinevate seemnete ja pähklitega. B12-vitamiini, mida tihti ka veganitel vajaka jääb, leidub ainult loomsetes toiduainetes. Kõige lihtsam on süüa maksapasteeti, et B12 vitamiinivajadus täidetud saaks. D-vitamiini, aga on võimalik saada rasvasest kalast. Klorofülli- ja fütotoitaineterikkad on kõik rohelised lehtköögiviljad ja aedviljad. Kiudaineid leidub puu- ja köögiviljades, linaseemnetes, täisteraviljades ja kaunviljades.

Seega keeruliste toitainenimetuste taga, mis võiks vähi eest kaitset pakkuda, on tegelikult meile tuttavad ja igapäevased toiduained. Aga kas me sööme neid piisavalt? Kahjuks mitte.

Mitmes teadusartiklis väidetakse, et 30-40% kõikidest vähijuhtudest oleksid välditavad ainuüksi elustiili ja toitumist muutes. Vähiriski suurendavateks toitumisvigadeks on liigne suhkru tarbimine, rafineeritud süsivesikutega liialdamine, kiudainetevaene toit, tugevalt töödeldud liha ja eriti punase liha liigne tarbimine, liigse soola tarbimine, liigse alkoholi tarbimine ja oomega-3 ning oomega-6 rasvhapete ebatervislik vahekord. See nimekiri iseloomustab ideaalselt tänapäeva kiire elutempoga kaasas käivat ebatervislikku eluviisi.

Kui räägime toitumisest vähiravi ajal, siis organismi toetamine õige toiduga on ülimalt oluline. Vähiravimid ja protseduurid võivad patsiendi kehale väga koormavad olla. Õiged söömisharjumused vähiravi ajal aitavad patsiendil ravi ajal tugevam püsida.

Sagedasti on vähiravi patsiendid hädas alatoitumuse ja kaalulangusega. Tavaliselt on see tingitud isu puudumisest, iiveldusest, kõhulahtisusest, suuhaavanditest jne. Alatoitumuse ennetuseks tuleb jälgida, et iga suutäis oleks energia- ja toitaineterikas. Toitumisterapeudid tulevad siin appi, aitamaks patsiendil tõhustatud toitumise menüü koostada (toidu tõhustamine ehk rikastamine on toitainete, eelkõige toiduenergia ja valgu koguse suurendamine toidus).

Vähiravi patsientidel, kel isu eriti ei ole, on soovitatav toidukorra ajal just valgurikkad tooted esimesena ära süüa ja siis alles ülejäänu. Valku on vaja, et taastada vähiravi ajal kahjustunud kudesid ja ennetada lihasmassi kadu.

Kuna vähiravi ajal on keha immuunsüsteem nõrk, siis tuleb eriliselt tähelepanelik olla kõikvõimalike bakterite ja viiruste osas. Näiteks vältida tuleks restoranides pakutavat värskelt pressitud puuviljamahla, toormett ja meekärge (mesi peab olema kuumtöödeldud), käsi pesta nii tihti kui võimalik, liha ja muna küpsetada täiesti läbi, toidupoest tulles panna kiiresti riknev kaup kohe külmikusse jne.

Vähiravi lõppedes tuleb kindlasti lähtuda vähki ennetava toitumise juhistest, millest rääkisime artikkli alguses. Arvesse tuleks võtta kõike, mis haigust ja haigestumist võivad mõjutada. Edu võtmeks on vähiriski vähendavaid toiduaineid hõlmav mitmekesine ja tasakaalustatud menüü koos tervisliku elustiiliga. Tõenduspõhistele allikatele toetudes võib väita, et tervisliku elustiili ja toitumisega on tõenäosus vähki haigestuda või taashaigestuda tunduvalt väiksem.

Kokkuvõtteks võib öelda, et õige toitumine võib aidata ennetada vähki ja toetada vähihaigete ravi ning heaolu. Iga vähihaige on erinev, seega on oluline kohandada toitumissoovitusi vastavalt patsiendi konkreetsele olukorrale ja vajadusele. Toitumine peaks olema integreeritud osa kogu raviplaanist, kus arstid ja toitumisspetsialistid töötavad koos, et tagada parimad tulemused.

Annely Püttsepp
Toitumisnõustaja ja- terapeut