Soolevähi kõige tõhusam ennetusmeetod on sõeluuringus osalemine

Jämesoolevähi sõeluuringus ehk seireuuringus on oodatud osalema mehed ja naised vanuses 60–68. Fertilitase kirurg dr Indrek Seire on teavitustöö sooleuuringu olulisusest enda südameasjaks võtnud ning loodab, et inimeste teadlikkus uuringu olulisusest ajaga kasvab.
 

Jämesoolevähi uuring on sõeluuringutest kõige noorem ehk loodud aastal 2016. Igal aastal kutsutakse sõeluuringule umbes 80 000 inimest. “Eestis on probleemiks see, et uuringul osalevad ainult pooled kutsututest (2023. a juba 60% kutsututest). Soolevähi varaseks avastamiseks peaks uuringutel osalema kõik, ka need, kellel puuduvad sümptomid,” tõdes dr Seire. Sõeluuringutega sõelutakse välja ka need kasvajad, mis on algstaadiumis ning mille õigeaegse raviga on võimalik täiesti terveks saada. “Soolevähk areneb väga aeglaselt. Inimesel võib talle teadmata olla vähieelne seisund, mis võib aega võtta kuni kümme aastat, enne kui sellest tekib pahaloomuline kasvaja,” selgitas dr Seire.

Sõeluuring algab peitveretestist

Soolevähi sõeluuring algab peitveretestiga ning vajalikud vahendid saab perearsti käest. Peitveretesti saab teha kodus.  Selleks tuleb perearsti käest saadud pulk torgata enda väljaheite sisse, panna pulk vastavasse ümbrikusse ja saata see vastuvõtja kulul laborisse. “Kui test näitab, et seal on silmale nähtamatut verd, tuleb teha sooleuuring. Vastasel juhul mitte,” kirjeldas dr Seire. Negatiivse vastuse korral tuleb uus test teha alles kahe aasta pärast.

Paraku mõtleb osa inimesi, et kui kaebusi ei ole, pole tarvis ka uuringule minna. Kui haigussümptomid nagu veri väljaheites, kõhukinnisus või -lahtisus, seletamatu
kaalulangus või muud seedekorratused on juba pikalt esinenud, on see kindel märk sellest, et tarvis on pöörduda arsti vastuvõtule. Siis enam sõeluuringust ei piisa. “Enamuses Euroopa riikides algab riiklik sõeluuring alates 50. eluaastast, Ameerika Ühendriigid soovitavad soolevähi sõeluuringutega alustada juba 45-aastastel inimestel. Ma olen täiesti kindel, et peagi langeb lävend ka meil,” ütles dr Seire ja lisas, et teadlikumad inimesed tulevadki uuringutele iseseisvalt juba varem kui 60-aastasena.

Ennetustöö ja ravi

Eestis on aastas umbes 1000 uut soolevähi juhtumit ning nede sagedus tõuseb 1% aastas.  “Kõige tõhusam ennetusmeetod on sõeluuring. Nendel, kelle esimese ringi sugulastel on  soolevähk olnud, soovitan esimesele uuringule tulla juba 40-aastasena,” sõnas dr Seire. Lisaks perekondlikule eelsoodumusele on vähi riskifaktoriteks ka ülekaal, vähene liikuvus, kahjulikud harjumused, aga ka toitumusharjumused – sööme ju üha vähem kiudaineid, ent suures koguses punast liha. “Üldiselt avastame soolevähi liiga hilja – ¼ avastatutest on soolevähk jõudnud 4. staadiumisse,” rääkis dr Seire kurvast statistikast. Kui kasvajale saadakse jälile esimeses staadiumis, on statistika järgi viie aasta pärast elus 95% haigetest. 4. staadiumi vähi puhul on viis aastat hiljem elus vaid 10% haigetest. Ka ravi on erinevate staadiumite puhul erinev. Kui 1. staadiumis oleva soolevähi puhul jääb inimene pärast operatsiooni tavapärase jälgimise alla, siis 2. ja 3. staadiumi vahel on piir, kus lisaks operatsioonile rakendatakse ka keemiaravi.

Soolevähki aitab avastada AI

Selleks, et teenus ei jääks teiste Fertilitase haiglas pakutavate teenuste varju, loodi Seirekliinik (seirekliinik.ee/). Dr Seire sõnul on Viimsis nüüd olemas ka kõige kaasaegsem endoskoopia süsteem, mis maailmas kättesaadaval on. “Meile on abiks ka AI, mis aitab eristada ja eemaldada ka kõige väiksemad moodustised sooles,” oli doktor põhjusega uhke. Dr Seire nendib, et sooleuuring on üks kõige ebamugavamaid uuringuid, mis meditsiini veel alles on jäänud. Seetõttu pakuvad nad patsiendile võimalust osaleda koloskoopia ehk jämesoole uuringus narkoosi all olles.

Enne sooleuuringule tulemist tuleb patsiendil endal sool ette valmistada ehk tarvis on võtta kõhulahtistit. “Enne sooleuuringule tulemist pakume patsiendile spetsiaalset nõustamist. Oleks üsna kurb, kui aeg on broneeritud, aparaadid on valmis, narkoos patsiendile antud ja siis avastame, et soolepuhastus ei ole õnnestunud ja AI-tehnoloogiat täies mahus kasutada ei saagi,” selgitas doktor nõustamise vajalikkust.

 

Artikkel avaldatud Viimsi Teatajas 10.05.2024

Autor: Jane Saks, Viimsi Teataja toimetaja