Kui tihti unetust ette tuleb?

Unetus on maailmas kõige levinum reaalne unehäire ja see võib, nagu depressioongi, aeg-ajalt inimese ellu tagasi tulla.

Kuidas depressioon unetusega kokku käib?

Depressiooniga inimene võib tunduda küll väliselt rahulik, aga kõrge võib olla sisemine ärevus, mida ta ei oska maandada. Depressioon kulgeb sageli koos unetusega ja vastupidi – unetus võib tekitada depressiooni. Mõlemat häiret iseloomustab kõrgenenud põletikunäitajate tase. Kui depressiooni ravida, alanevad põletikumarkerid ja unehäire leeveneb samuti. Sama juhtub, kui ravida unehäiret – väheneb depressioon.

Kuidas terviseärevus und häirib?

Koroonaviirusest tekkinud terviseärevust kohtab praegu tihti, sest inimesed ei tea, keda usaldada ja kust lugeda infot, millele oma otsustes tugineda, ka teadlased ei tea uuest viirusest kõike. Ärevus tähendab inimese ärksuse kõrget taset, mille maandamisega ta ise hakkama ei saa. Väga sageli tuleb unetu patsient vastuvõtule kaebusega, et päeva jooksul polegi nagu midagi viga, aga nii kui pikali viskab, tulevad tormlevad mõtted, mis ei lase uinuda.

Mida siis ette võtta?

Alustame psühholoogiliste nippidega, näiteks kasutab inimene mõtete päevikut, kus ta kindlal ajal võib oma raskete mõtetega tegeleda, aga see aeg on limiteeritud. Kui ärevus saab psühholoogiliste võtetega maandatud, siis pole ravimeid kasutada vaja.

Mida arvate lõdvestamistehnikatest?

Praktika näitab, et lõdvestumise tehnikad toimivad ja see pole mingi new age, millesse peaks üleolevalt suhtuma.

Kas uni läheb ärevuse talitsemisel ise korda?

Mitte alati. Une kvaliteedi parandamiseks piirame patsiendi une-ärkveloleku aega nii, et soovitame talle mõnevõrra hilisemat magama mineku aega ja tavalisest veidi varasemat ärkamist, mis annab kehale ja ajule paari nädala jooksul kindla signaali, et nüüd on une aeg, maga. Lisaks saab üle vaadata unele eelnevad tegevused, alates sellest, et voodit kasutab inimene ainult magamiseks ja intiimtegevusteks. Teleka vaatamine, nutitelefoni kasutamine, isegi raamatu lugemine võiks jääda teise tuppa.

Omal ajal mõjus eksami eel mõne õpiku lugemine vägagi uinutavalt.

Muidugi, kui raamat ei eruta ega ärrita, miks mitte seda lugeda. Aga poolteist tundi enne magama heitmist tuleks pinget alandada, keerata valgus maha, ärritavad tegevused lõpetada. Näiteks pole vaja enne voodisse pugemist haarata telefoni, et sõbrannaga päevased erutuvad sündmused uuesti läbi käia.

Kuidas muusika uinumisele mõjub?

Paljudele sobib hoolikalt valitud kõlapilt väga hästi, eriti, kui teatud sagedused on maha keeratud, umbes nii nagu vanasti oli raadio lainesageduselt ära ja sahises – taoline heli soodustab une tekkimist. Mõned panevad mängima loodushääled, näiteks vihmapiiskade krabisemise lehtedel või tuule undamise. Ka suurlinnades inimesed tavaliselt ei kurda, et nad magaksid halvasti, sest liiklusmüha uinutab, kui sekka ei satu teravaid helisid. Mõni võtab reisile kaasa oma äratuskella, et kuulda rahustuseks tuttavat tiksumist.

Unetud kaebavad ka liiga varase ärkamise üle.

Üks võte sel puhul on taas seesama uneaja piiramine, mis aitab und kasvatada suunaga hommiku poole. Aga lisaks uurime, kas pole tegu äkki uneaegsete liigutushäirete ehk rahutute jalgadega või hingamishäirete ehk uneapnoega, selleks võib vaja minna täpsustavaid uuringuid.

Kui tihti juhtub, et teete uuringud ära, aga need on korras?

Enne uuringuid täidab inimene mitmeid küsimustikke ja küsitleme teda väga tähelepanelikult, et aru saada, millal on unehäire taga hoopis pikaajaline stress või lahenduseta mured. Psühholoogilised põhjused tuleb esmalt välistada, et mitte koormata meditsiinisüsteemi asjatute uuringute ja analüüsidega.

Kas pikk diagnoosimise protsess näitab, et unetuse taga on sageli mitu põhjust?

Muidugi tahaksime, et haigusel oleks üks kindel põhjus, mis laheneb lihtsalt. Und mõjutavad paljud faktorid, tihti peame mitu korda patsiendiga kohtuma ja vahepeal tõdema, et haiguse põhjust tuleb otsida mujalt. Unetus ei lähe enamasti ise ära, nagu ka rauapuudus, mis võib tekitada rahutute jalgade sündroomi, või kilpnäärme haigused, mille puhul keha temperatuuri regulatsioon ei toimi, aga mõlemad häirivad und.

Milline on tervislik uni?

Kui inimene tunneb end hommikul puhanu ja värskena. Parim viis, mida täiskasvanuna tervise jaoks teha, on lubada endale pidevalt 7-8 tundi und.

Tundsin üht taati, kes magas enamuse elust 4 tundi, aga elas tegusana 90-aastaseks.

Erand kinnitab reeglit, tõesti on olemas väikesed grupid, kellest ühed vajavad vaid 4-5 tundi und ja teised ei saa ilma, kui peavad magama 10-11 tundi päevas.

Kas kramplikult kella vaatama siis ei pea, loeb rohkem enesetunne?

Üldiselt küll, eriti kui inimene arvestab, kas ta on hommiku- või õhtutüüp. Tervetel pole vaja und peenhäälestada, piisab, kui magama mineku aeg ja une pikkus ei kõigu rohkem kui üks tund. Unehäiretega inimestel tuleks esmalt muidugi naasta lasteaia rütmi juurde, ajada näpuga järge päevakavas ja loota, et mõne aja pärast hakkab unetsükkel tasapisi paika loksuma. Une-ärkveloleku rütmi paigast nihkumine võtab samuti enne tükk aega, kui inimene lõpuks märkab, et tema enesetunne päevasel ajal on oluliselt kesisem, kui mõned aastad varem.

Mille poolest naise ja mehe uni omavahel erinevad?

Naise uni on hapram, elu jooksul läbivad nad mitut suuremat hormonaalset muutust. Naised vajavad rohkem und, magavad kauem ja veedavad voodis enam aega. Nad on unetumad ja terviseärevamad, sestap käivad ka rohkem arsti juures.

Mis halva unega inimest tavaliselt segama hakkab?

Välja puhkamata inimese keskendumisvõime väheneb ja tal jäävad asjad halvemini meelde, ta teeb rohkem vigu, ärritub kergemini ja ei mõista teiste reaktsioone, ette võib tulla mikrouinakuid koosolekul või halvemal juhul autoroolis. Muutub ka söögiisu ja inimene teeb rohkem ebatervislikke valikuid – liialdab magusa või meelemürkidega. Libiido kannatab, intiimelu ei suju. Toit, uni ja seksuaalvajadus on omavahel tihedalt seotud ja kui uni on puudulik, saavad kõik kolm korraga häiritud.

Ennast kõrvalt näha võib olla raske, kui tihti märkab muutusi keegi teine?

Viisteist aastat tagasi, kui hakkasime rohkem unehäiretest rääkima, oli meie tavaline patsient vanemaealine mees, kes norskamise ja hingamispausidega segas kaaskondsete und. Täna on abikaasade suunamisi jäänud vähemaks, inimesed käivad nüüd ise uneapnoe kahtlusega hoolsamalt arsti juures.

Kes veel unearsti juurde jõuavad?

Väga tihti näeme vastuvõtul unetuid, ka rahutute jalgadega patsiente. Sageli jõuavad kolleegide suunamisel meile inimesed, kes on kimpus vererõhu või südame rütmihäiretega, kelle kehakaal ei taha langeda, veresuhkur läinud liiga kõrgeks või dieet pole andnud tulemusi. Paljudel on mitu tervisehäiret korraga. Patsiente jagub väikelastest eakateni. Suure grupi moodustavad need, kes on jäänud uinutitest-rahustitest sõltuvaks.

Pool sajandit tagasi Nõukogude Liitu juhtinud Leonid Brežnev soovis pingetega hakkama saamiseks kulutada poole ööpäevast magamisele.

Töölkäijatel oleks siiski tervislik jälgida rütmi – maga 8 tundi, 8 tundi tee tööd ja 8 tundi jäta endale ning perele. Paljud suurkujud näpistavad hoopis magamisaega töö tegemise arvelt. Margaret Thatcheril ja Ronald Reaganil oli tava magada väga vähe, nad mõlemad haigestusid elu lõpul Alzheimeri tõppe. Ulatuslikud uuringud näitavad tugevaid seoseid pikaajalise unevõla ja dementsusega kulgevate haiguste vahel. Kui inimene magab aastate jooksul pidevalt vähem kui 7-8 tundi öö jooksul, siis vaimne allakäik tekib ja mida vähem inimene magab, seda kiiremini see avaldub.

Poole ööpäeva maha magamiseks kasutas Brežnev uinuteid, mis muutsid ta riiakaks ja loiuks, tema kõnest oli raske aru saada.

Uinutite kasutamine pikema aja jooksul tekitab samuti dementsuse kiiremat esile tulekut. Vanemaealiste prouade unehäirete ravi uinutite abil võib ka Eestis tunduda väga lihtsa lahendusena, aga ühel hetkel jääb see seltskond kiirabi brigaadide teenindada, kes sõidavad ringi ja tilgutavad patsientidele valokordiini õhtuti keele alla. Uinuteid tohib kasutada lühiaegselt, aga samal ajal tuleb aktiivselt muuta oma une-ärkveloleku rütmi. Uinutite ja rahustite sage kasutamine ja neist sõltuvusse jäämine on üks tõsine kurja juur.

Uinuteid kirjutavad inimestele välja ju arstid?

Seda küll, samas on meil olemas ka mõistlikumad asendusravimid ja siin võiksid perearstid julgemalt eriarstidelt nõu küsida. Mida varem liita ravimeeskonda unenõustaja, psühholoog või ka psühhiaater, seda väiksemad on hiljem kahjud nii inimesele kui ühiskonnale.

Milline on uinutite ja üksinduse seos?

Mul oli eelmisel nädalal just pikaravi osakonnas patsient, kes magas kodus oma päevad maha – hommikul tegi uinaku ja õhtupoolikul kolmest üheksani tukkus teleka ees, õhtul siis muidugi uni ei tulnud. Eakatel on igav, neil pole kellegagi rääkida ja üksindus seostub tugevalt unetusega, inimesed põgenevad oma elu eest unne. Sotsiaalteadlastel ja lähedastel tasuks mõelda, kuidas eakate aktiivsust päevasel ajal suurendada, see parandaks nende und ja ravimeid poleks nii palju vaja. Inimesed elaksid kauem täisväärtuslikult.

Aga inimese enda tahe asjast aru saada?

Kõigepealt on vaja infot, paljud eakad internetis ei liigu. Näiteks ärkamise ja uneaega tuleks hoida kindlates raamides. Muidugi käiakse mõnikord ka külas või teatris, aga üksikud korrad ei määra mustrit. Nii nagu pole kasulik kogu aeg näksida, ei tasu päeval ka pikalt tukkuda. Valguse stimulatsioon ja aktiivne tegutsemine just hommikupoole, päevavalguse käes, reguleerib unehormoon melatoniini eritumist ja kehatemperatuuri nii, et õhtul uni tuleb. Keha-vaimu tuleb iga päev piisavalt väsitada, teisalt eakate unevajadus väheneb. Arst saab vaid juhtida tähelepanu, aga tegutseda tuleb loomulikult inimesel endal.

Raskesti haiget hooldav lähedane annab pereliikmele unerohtu selleks, et vähemalt öösel ise välja puhata.

Lähedaste eest hoolitsevate inimeste unehäired on tõsine väljakutse, kus arstil tuleb haigele uinuti välja kirjutamisel kaaluda nii inimese elu jätkumise prognoosi kui tema tuleviku väljavaateid, mõnikord saab uinuti asendada vähem sõltuvust tekitava ravimiga. Aga ka voodihaigel tasub kindlat une-ärkveloleku rütmi hoida – hommikul tõmmata kardinad akna eest ja leida päeval tegevusi, mis haiget üleval hoiavad ja talle jõukohast pingutust pakuvad.