Mida ette võtta, kui selg valutab?

Seljavalu kogeb mingis eluetapis liialdamata peaaegu igaüks. Selja “ära tõmbamine” või lausa justkui konkreetse põhjuseta anomaalne valupuhang on midagi, mis muudab meid murelikuks. Koheselt arsti juurde tormata ei ole tarvidust, sest enamjaolt on mõjutatud vaid pehmekude.

Kuidas peaksime toimima ägeda seljavalu korral? Kuuleme ju sageli soovitusi, kuidas vältida seljavalu. Tuleb regulaarselt jõutrenni teha ja jälgida, et ühekülgne passiivne töö oleks tasakaalustatud piisava füüsilise aktiivsusega. Kõik need nõuanded on head, aga mida tuleks ette võtta siis, kui seljavalu juba parajasti kimbutab ja on tekkinud funktsiooni langus?

Esmalt võiks proovida rahu säilitada. Üle 90% seljavalust loetakse mittespetsiifiliseks ehk valu põhjuseks pole raske lülisamba haigus nagu luukasvaja või trauma – mõne lülisamba lüli murd. See tähendab, et hirmu pole tarvis tunda. Valu suurus ei aita meil eristada, kas tegu on mittespetsiifilise valuga või mõne haruldasema juhuga. Ka mittespetsiifiline seljavalu on äge ja võib esineda kiirgumist näiteks tuharasse, ühte või isegi mõlemasse jalga. Paanikata taandub valu iseeneslikult või füsioteraapia toetusel.

Taastumist aitab kiirendada ka puhkus. Kindlasti ei tohiks jääda voodisse pikalt lesima. Puhkus võib tähendada aja maha võtmist ja rahulikku jalutuskäiku, sest liigne ettevaatus võib viia hoopis mittesoovitud tulemusteni. Sageli välditakse sügavat ette kummardumist või kükkimist, et kingapaelu siduda. Vältides tavapäraseid liigutusmustreid kujuneb välja funktsioonilangus ja peagi avastame, et selg on jäik ja lülisamba, abaluude või puusaliigeste liikuvus on vähenenud. Nõnda teeme endale karuteene.

Küsitakse, kas on õige sellisel juhul valu kogedes tavapäraseid tegevusi jätkata. Tõepoolest – parem on liikuda! Ägedam valu leeveneb üldjuhul paari päevaga, mistõttu tohib füsioteraapiaga sisuliselt koheselt alustada.
Füsioteraapiasse on soovitav minna siis, kui tunned end nõutu ja murelikuna. Selleks ei ole vale ajastust. Kindlasti tasuks füsioterapeudi abi paluda, kui valu on kestnud juba 12 nädalat ehk valu on muutunud krooniliseks.

Füsioterapeut selgitab välja, milliste lihasgruppide jõudu on tarvis kasvatada ja milliseid funktsioone toetada. Juhendab patsienti, kuidas sooritada harjutusi ja võib harjutusravi kombineerida ka manuaalsete tehnikatega või aparatuurse raviga.

Uuritakse, kas kodused vahendid (nt hobusesalv või sinepiplaaster) võiksid omada terapeutilist efekti. Raske on sellele vastu vaielda. Kõik kergelt soojendavad tooted mõjuvad rahustavalt ja aitavad lõõgastuda, kuid nende tähtsust ei tasu siiski üle hinnata. Nende toime avaldub siiski koosmõjus kõige ülalpool kirjeldatuga.

Üleüldse ei tohiks liigset tähelepanu pöörata plaastritele või sporditeipidele, mida reklaamid ahvatlevalt ostma kutsuvad. Meditsiiniturul on moevoolud ja nendega ei tarvitse kaasa minna. Võtmetähtsusega on lõpuks ikkagi see, mida inimene ise enese jaoks teha saab – liikuda, puhata ja taastuda.

Taastusravi kohta saab uurida Feritilitase kodulehelt www.fertilitas.ee/teenused/taastusravi.

Artikkel on ilmunud Viimsi Teatajas.

Laura Kõmper
Fertilitase füsioterapeut